Hulga suurus
Hulga suurus vai hulga võim om Hulgateoorian hulga elonikkõ arvo mõistõt kokko võtva mõistõq, midä või pruuki ka lõpmatuidõ hulkõ kõrral.
Lõplikkõ hulkõ puhul peetäs ütes hulga võimu timä elonikkõ arvoga, miä om tüküarv. Lõpmatuidõ hulkõ võimõ kimmäs määrämises om tarvis tetäq tsipa iiltüüd. Takan tulõvaq ärqseletüseq ni järeldüseq masvaq ka lõplikkõ hulkõ kõrral.
Võrdvõim ja võim toimõndaq
Kõkõpäält seletedäs ärq katõ hulga A ja B võrdvõimu ehk ekvivalentsusõ mõistõq:
- hulka A nimitedäs hulgaga B võrdvõimsas ehk ekvivalentses, ku lövvüs ütsütene päälekujotus(bijektsiuun)
f: A -> B. Seol johtumisõl kirotõdas: |A| = |B| vai A~B.
Ku hulk A om hulgaga B võrdvõimsa, sõs ka funktsiooni f püürdfunktsiuun om ütsütene päälekujotus(bijektsiuun), sõs om ka hulk B hulgaga A võrdvõimsa. Lõpliguq hulgaq ommaq umavaihõl võrdvõimsaq parajahe sõs, ku näil om ütepall'o elonikkõ.
Hulka, miä om võrdvõimsa tüküarvõ hulgaga (seo om lõpmadu hulk), nimitedäs loenduvas hulgas. Hulka, miä om kas loenduv või lõplik, nimitedäs kõgõ ülembält loenduvas hulgas.
