Justinianus I
Justinianus I
Ἰουστινιανός, Iūstīniānus | |
---|---|
Justinanus I kiltpilt San Vitale kerikun | |
Sündünüq | Petrus Sabbatius 482 Tauresium, Dardania provintś, Bütsants |
Koolnuq | 14. märtekuu 565 (83) Konstantinoopoli Suuŕ losś |
Matmispaik | Konstantinoopoli Apósdlidõ kerik |
Ammõt | Bütsandsi keisri |
Tiitli | Imperator Caesar Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus |
Aig | 527–565 |
Iinkäüjä | Justinus I |
Peräntulõja | Justinus II |
Abikaasa | Theodora |
Vanõmbaq | Sabbatius ja Viggilantia; kasuesä Justinus I |
Justinianus I (kreeka keelen: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbõs 482–14. märtekuu 565), kah Justinianus Suuŕ, olľ Hummogu-Rooma vai Bütsandsi keisri 1. mahlakuu päivast 527–14. märtekuu pääväni 565.
Elolugu
toimõndaqNuurus
toimõndaqJustinianusõ sünnünimi olľ Petrus Sabbatius. Tä om sündünüq umbõs 482. aastagal Tauresiumin, täämbädse ao Makõdoonian. Justinianust om peet viimätses keisris kiä kõnõl' ladina kiilt ku imäkiilt. Timä vanõmbaq olliq talopidäjäq. Timä uno Justinus tõi tä poiskõsõn pääliina Konstantinoopolihe ni võtt' Justinianusõ kasulatsõs. Pääliinan sai Justinianus klassigalidsõ haridusõ. Justinianus saiõ kah keisri ihokaitsõväkke. Ku timä uno Justinus 518. aastagal keisris saiõ, sõs tiine tä uno kõrval. 521. aastagal saiõ timäst konsuľ. Ku Justinus 527. aastagal tõbitsõs jäi, sõs saiõ Justinanusõst ütiskeisri. Pääle Justinusõ kuulmist saiõ Justinianus täüs keisris.[1]
Uno valitsõmisõ aol saiõ Justinianus kokko uma naasõ Theodoragaq, kink vanõmbaq tüütiq tisrkusõn. Theodora olľ tandśja ni ihomüüjä. Olkuq et abielo tandśjagaq olľ keelet, sõs Justinianus tahť timägäq nii väegä paari minnäq, et uno, keisri Justinus muuť säädüst ja klassivaihõlinõ abielo saiõ lubatus.[1]
Valitsõminõ
toimõndaqÕkva valitsusao algusõn säädse tä umas tsihis Bütsandsi suuŕriigi ülekäümise tõisi üle ni Rooma riig vahtsõsluumisõ, selle et riigi õdaguosa olľ 476. aastagal ärq kaonuq. Tä tahť vallutaq vandaalõ käest ärq Põh’a-Afriga, hummogu-guutõ käest Itaalia ja Sassaniide käest hummoguprovindsiq.[1]
Justinianusõ edimäne pruuḿ tulľ 532. aastagal, ku Konstantinoopoli inemiseq naksiq keisri vasta mässämä. Seo om tunnõt ku Nika vai Võidu mäss, selle et mässäjäq tuud rüükseväq. Mässü tagamaa om tuu, et Konstantinoopoli hipodroomil olliq katś päämist fraktsiuuni vai parteid – sinidseq ja rohilidsõq. Aoluulidsõlt valõq keisriq partei, midä näq tugivaq. Justinianus läts' mõlõmba poolõgaq tüllü ja niimuudu lätsiq parteiq kokko Justinianusõ vasta. Rahvas palodiq ja rüüstiq liina mitu päivä. Inemiseq tahtsõvaq troonilõ vahtsõt keisrit pandaq. Justinianus mõtõl' kogoni pääliinast pakõq, a timä naanõ tekk' tälle selges, et parõmb om kooldaq keisrin ku häbü seen. Justinianus and' uma väeülembäle Belisariosõlõ käsü mässü väega maaha lüvväq. Umbõs 30 000 inemist tapõti. Pääle tuud es julguq kiäkiq avaligult Justinianusõ vasta naadaq.[1]
Pääle mässü tulľ Konstantinoopol üles ehitäq. Kõgõ kuulsamb hoonõq, miä Justinianusõ aol ehitedi, om Hagia Sophia (Pühä Tarkusõ) pääkerik.[1]
Suurõmbajao Justinanusõ valitsusaost olľ Bütsants ummi naabridõgaq sõan. Hummogu puul pidi tä päält katõkümne aasta sõto Sassaniidõ suuŕriigigaq. Sõaga katõ riigi piiriq es muutuq. Justinianusõl läts' kõrda vandaalõ vällä ajaminõ Põh’a-Afrikast. Justinianusõ sõaväke juhtsõ timä väeülemb Belisarios. Itaalian juhtsõ väki tõnõ ülemb Narses. Bütsants võtsõ ärq kah Lõunõ-Hispaania.[1]
530.–550. aastil olľ Bütsandsin mitmit häti. Ilm muutu kõvva ja vili läts' hukka, miä lõppi näläaoga. Lisas olľ viil mitmit tulõmäepurgahuisi ja maavärinit. Kõgõ hullõmb olľ 542. aastagal algusõ saanuq katsk, miä om teedäq kah ku Justinianusõ katsk. Umbõs 30 milľonit inemist saiq hukka. Kesiri esiq jäi tõbitsõs, a tä parasi ärq. Bütsandsil läts' mitu sugupõlvõ tuust vällätulõmisõs.[1]
Kuulminõ ja perändüs
toimõndaq548. aastagal kuuli keisrinna Theodora.[2] Justinianus kuuli 565. aastagal umbõs 14. märtekuul. Täl es olõq latsi, selle sai timä perrätulõjas timä sõsarapoig Justinus II.[1]
Justinianus I olľ kimmähe ütś kõgõ silmäpaistvamb keisri Bütsandsi aoluun. Tä om tunnõt Hagia Sophia pääkerigu ehitämise ja Corpus iuris civilis (Rooma säädüisikogo) kokkopandmisõ poolõst.[2]