Kaarnas
Kaarnas vai kaarna (Corvus corax) om tsirguliik, kiä kuulus varõslaisi sugukunda ja varõsõ perrekunda. Kaarnas om kõgõ suurõmb laulutsirk.
Lakjaminek ja elopaik
toimõndaqKaarnas om levinüq päämädselt põh'apuulkeräl, timä elomaaq küünüseq õdagu puul Islandist, Iirimaast ja Portugalist kooniq Kamtšatka puulsaarõ ja Tasadsõ ilmamereniq hummogun ni tä om levinüq ka Gröönimaa mereveerin ja Põh'a-Amerikan. Lõunõn küünüseq varõsõ elomaaq Araabia puulsaarõ põh'aosani, Iraagini, Iraanini ja Põh'a-Indianini. Kesk- ja Õdagu-Õuruupan ni Põh'a-Ameeriga hummoguosan om kaarnas mitmõn maanulgan inemise takankiusamisõ peräst häönüq.
Parõmbas elopaigas pidä kaarnas lagõhit hainamaid, a elliskeles ka mäkin, mereveerin ja saarõkõisi pääl. Veidüq om näid ka liina eläma tulnuq.
Hulk Eestin
toimõndaqKaarnas om üle Eesti vähämbän hulgan levinüq havvu- ja paigatsirk. Kaarnidõ arv pesätegemise aol om nii 4000 – 6000 paari, talvinõ arv om nii 15 000 – 25 000 tsirku.
Vällänägemine
toimõndaqKogopikkus om 54–67 cm, siivasirotusõ pikkus om 115–130 cm, kihäkaal 1000–1370 g. Esätsirguq ommaq veidüq suurõmbaq ja rassõmbaq. Vanatsirgu sulõq ommavaq mustaq rohilisõ vai sinililla metalliläükegaq.
Süümine
toimõndaqKaarnas süü kõkkõ, nii et timä süük om rõipõq, jüräjäq, tsirgumunaq ja -pojaq, suurõmbaq mutiguq ja kasvoq.