Kirävaihõmärgiq
Kiävaihõmärke nimekiri lugõ üles kirävaihõmärke.
- (!) hõikamismärk, (¡) tõisipiten hõikamismärk
- (') üläkoma, ülemäne koma
- (') pistüline üläkoma, (’) liuhka üläkoma
- jutumärgiq
- (‘, ’), (‹, ›) ütekõrdsõq jutumärgiq
- (","), (“,”), («, »), (‚, ‘), („, “) katõkõrdsõq jutumärgiq
- (/, \) ...?
- (,) koma
- (:) kats punkti
- (?) küsümärk, küsümismärk, (¿) tõisipiten küsümärk
- (–), (—) mõttõjuun
- (…) kolm punkti
- (.) punkt
- (;) punkt-koma
- (-), (‐) jakkaja?
- suluq, klambriq
- ((, )) ümäriguq suluq
- ([, ]) kandilidsõq suluq
- ({, }) loogõlidsõq suluq
- (<, >) nukksuluq
Kirävaihõmärgiq Gehewe perrä
toimõndaqGehewe Carl seletäs uman "Lugõmisõ raamatun" kirävaihõmärke niimuudu.
- , komma. Selle märgi taggan peap luggeja iks weidikesse hõngo hardma, et ta putmata woip eddesi luggeda.
- . punkt. Se märk kässep puhkada. Jooskwa könne om otsan, nink töine hoop allustap. Selleperrast tettas temma perra iks suurt kirja tähte algmisses.
- ; pool-punkt. Ei puhhata selle märgi taggan mitte ni kawwa kui punkti man, ent siski petas surembat wahhet kui komma man.
- ? küssimisse märki tetäs, kui middagi om küssitu.
- ! heikamisse märk tähhendap heikamist ehk immetellemist, nink peap luggeja hääld töstma, kui temmale mannu jõud.
- : kats punkti märgip, et ütte nimmetettu asja nakkatas könnelema, ehk könne käändmist.
- " jutto-märgikesse tähhendawa, et töise jut ötsekui temma omma suust könneltas, nink kui se jut om löppetetu, sis tettas jälle neid märgikesse wasta.
- () [] klaamre. Neide wahhele pantas sönnu, mes töiste selletamisses ehk ni kui lijas juttus arwatas.
- - jakkaja tettas, kui sönna rea päle ennamb ei sünni ja polele jäep; ehk kui mitto sönna ütte kokko arwatas.
- * tähhendaja juhatap luggejat lehhe allumetse were päle, kos sest asjast ehk sönnast weel middake selletetas
- — mötleja annap luggejale aiga, essi eddesi mötelda.