Kivipuravik

Kivipuravik (Boletus) om puravigutaoliidsi seldsi puraviguliidsi sugukunnast peri siini pereq.

Vällänägemine

Kivipuraviguq ommaq paksuq ja lihalidsõq, jalg om inämbüisi jämme ja nuiakujolinõ, jala läbimõõt om kooniq 8 cm. Mõhkjat jalga katt võrkjas tekstuur, erändis om õnnõ verrevjalg-kivipuravik, kink jalga katvaq tihhelt pümmevereväq piinüq soomõq. Küpär om kummõr, hariligult pal'as ja kuiv, mõnõl liigil kliipüs.

Kübärä läbimõõt või ollaq kooniq 30 cm. Alakülel om svammi muudu torokõisi kiht, mil või ollaq valgõ, kõllanõ vai esikiq verrev värv. Seeneliha lätt lõikõpinnal rohikas vai sinikas.

Kasumiskotusõq

Mitund liiki kivipuraviguq moodustasõq mükoriisa (siini ja kasvõ ütiselo) lajaleheliidsi puiõgaq (esiqeränis tammõga) ja tahtvaq lubjast maad. Tuuperäst ommaq nä inämb levinüq Põh'a-ja Õdagu-Eestih ni saari pääl. Neli liiki ommaq tõsõ katõgooria riikligu kaitsõ all, nuuq ommaq Fechtneri, mõro, kõllanõ ja verrevjalg-kivipuravik. Eesti verevähe raamatuhe ommaq kantuq viil ka mõhk-, saadana- ja kuld-kivipuravik. Verevähe raamatuhe kantuisi liike viläkihhi korjaminõ om halv, a kaitsõalotsidõ lihtõ korjaminõ olõ-õi ülepää lubat.

Eestih kasus kokko 18 liiki kivipuravikkõ. Maailmah lövvüs kivipuravikkõ sadakund liiki.

Süümine

Pall'oq kivipuraviguq ommaq süüdäväq ja hää maiguga. Tuu poolõst om kõgõ tundsamb harilik kivipuravik, a ka näütüses Boletus badius ja Boletus aereus. A lövvüs ka sääntsit liike, miä ommaq viha maiguga ja ei kõlbaq süvväq, näutüses mõhk-kivipuravik. Ütsiguq puraviguliigiq ommaq kogoniq kihvtidseq. Saadana-kivipuravikku om kavva peet kihvtitses, a kiäki olõ-õi viil tuu süümise kätte ärq koolnuq. Siskiq om parõmb tedä mitte süvväq. Mõni kokaraamat soovitas mitte süvväq sääntsit kivipuravikkõ, miä ommaq kübärä alt verevide väikeisi mulkõga, a ummõhtõgiq lövvüs sääntsidegiq siäh liike, näütüses tammõ- ja verrevjalg-kivipuravik, miä peräst kupatamist süvväq kõlbasõq.