Koššõr

Koššõr om nimitüs, midä pruugitas nimetä söögi, miä om juutide kasruti süümise säädusi perrä. Kasruti sääduse käu elolinõdõst saaduq söögile ja sisaldas õnnõ kimmäst sorti nännäeläjät, tsirku ja kallo. Söögisäädus sääd, määntsil nõudmisõl eläjäst süvva või ja kuis piät eläjä tapma. Juudi süümissäädüses om tähtsä, et eläjit ja tsirku tapõn piät laskma näil verest tühjäs juuskõq, selle et inemine tohe-iq verd süvva.

Kasvõsöögiq om uma luumusõlt perrä košoriq, agaq näide tegemise ja süümise aigo tulõ näid soolaviin lopahutada, et võimaligist putukatitest vallalõ saiaq. Päält tuu om koššõri söögi tegemise man tähtsä, et piimäsöögiq ja lihatoitu hoitõtas esiq külmäkapin ja et aiakraami, liha ja kalla lõigatõdas esiq lõikamislavva pääl. Päält tuu om koššõrtoidust tävveste eräldäq tsialiha, jäneseliha ja kaamliliha, selle et nuu eläjäq ommaq judaismi perrä kasimaldaq. Koššõr lubaq süvväq kalla, kink udmõq ja soomõq ommaq süvväq.

Viil om juutil kombõs ettembäs valgõ kanamuna pruuni pääle, selle et pruuni munna koorõ pääl võivaq ollaq pruuni plekiq, midä peetäs vereplekkidõs, kuigi nä periselt nii ei olõq.