Kohopiim (Lõunõ-Eesti keelin vaarapiim) om piimatetüs, miä tetäs hapnõst piimäst madalal (50–60 °C) lämmäl keetes niimuudu, et kallusõs terätses ja eräldäs piaaigu värmildäq vadak.

Kohopiima seen om hulga kaltsiumit ja fosforit ja veidüq väke ni selle om taa väärt tervüssüümise söögikraam.

Kohopiima süvväs nii soola ku tsukruga ja tarvitadõs mitmõsugumaidsi süüke tegemises.

Kohupiim om teedäq ja levinüq päämidselt Kesk- ja Hummogu-Õuruupan, mõnõl puul tetäs tedä lämmistämise asõmõl nõrgestamisõga ja mõnõl puul pandas kalõndamisõs lappi mano.