Kohv

Kohv om kohvipuu röstitüist siimnist ehk kohviupõst jauhõt pulbrõ ja tuust tett kuum juuk.

Kroosikõnõ kohvi

Aolugu

Kohvijuuminõ või-ollaq saanuq alostusõ Etioopiast. Tuu kandi külä perrä saigi kohv uma nime. 15.aastagasaal oll' kohv levinüq Araabian, 16. aastagasaal ka Türgün. Euruupahe joud' kohvijuumisõ kommõq 17. aastagasaal ja Eestihe 17. aastagasaa peräotsan. Esiqsugumaidsil rahvil ommaq umaq mooduq kohvitegemises ja pakmisõs. Tunnõtumbaq ommaq Türgü kohv ja Itaalia espresso.

Kohvisordiq

Kõgõ levinümb kohviliik araabiga om perit Etioopiast. Tuu jago kogo maailma kohvist om umbõs 75%. Tõõnõ tunnõt liik om robusta, miä om maigult tugõvamb ku araabiga. Om ka kolmas kohvipuu liik, agaq tuud pruugitas väega veidüq.

Kohvisordiq kandvaq hariligult tuutmismaa vai -kotusõ nimme: Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santosõ kohv jne.

Kohvi all mõtõldas keskestläbi kohvipuu siimnist tettüt uakohvi. Uakohvi seen om kofõiini, miä om virgutav ainõq.

Kohvi asõmal

Kohvi asõmõl pruugitas näütüses tsigurit, viläkohvi, puuviläkohvi, võiulillikohvi ja muid kasvokohvõ. Peris kohviga köüt naid tegemisviis.

Kohvi säädelemine

Kohvipuhma mar'a seen om hariliguq kats upa. Uaq saiasõq kätte kattõ muudu. Kuivatas päävä käen vai hoidas vii seen 24-48 tunni. Liotõdu kohvi häädüs om etemb. Toorõst kohvi röstitäs eräle massinaga.