Korpus vai kommutatiivnõ korpus om hulk , mink seen om vähämbält kats elonikku, üten katõ katõhaardja tegemisega – kokkoarvamisõga ja iskmisõga – , miä täütväq korpusõ postulaatõ.

Korpusõ tegemiseq

toimõndaq

Kokkoarvaminõ pand egäle katõlõ   elonigulõ   ja   vasta üte kimmä   elonigu, midä üteldäs   ni   summas  ; iskminõ pand sammamuudu egäle katõlõ elonigulõ   ja   vasta üte kimmä   elonigu, midä üteldäs   ni   kõrrutusõs  .

Korpusõ postulaadiq

toimõndaq

Korpusõn ommaq säändseq postulaadiq:

(K1)   ja   kommutatiivsus ehk vaihtõdavus

 

ni  ,

(K2)   ja   assotsiatiivsus ehk ütisüs

 

ni  ,

(K3) nõutraalsõ elonigu olõminõ

 

ni  ,

(K4) tasa tegevä elonigu olõminõ

 

ni  ,

(K5)   distributiivsus   man

 .

Korpusõ eloniguq ei piäq olõma arvoq, aq võivaq ollaq ka muud as'aq. Nulligaq märgit elonik ei piäq olõma arv 0, aq om õkva nullelonik. Niisamatõ om ütega märgit elonik pall'alt ütselonik.

Ku jätämi ärq kõrrutamisõ kommutatiivsusõ (K1), saami nõlvikorpusõ mõistõ.

Korpusõ mõistõt uurõ Galois' Évariste 1830. aastagal, minkast sai algusõ Galois' teooria. Korpusõ mõistõ võtt' avaligult tarvitusõlõ Richard Dedekind, kiä nimit' seod algusõn ratsionaalsõs välläs (korpusõs nakati seod nimmama 1871. aastagal).