Korpus (matõmaatiga)
Korpus vai kommutatiivnõ korpus om hulk , mink seen om vähämbält kats elonikku, üten katõ katõhaardja tegemisega – kokkoarvamisõga ja iskmisõga – , miä täütväq korpusõ postulaatõ.
Korpusõ tegemiseq
toimõndaqKokkoarvaminõ pand egäle katõlõ elonigulõ ja vasta üte kimmä elonigu, midä üteldäs ni summas ; iskminõ pand sammamuudu egäle katõlõ elonigulõ ja vasta üte kimmä elonigu, midä üteldäs ni kõrrutusõs .
Korpusõ postulaadiq
toimõndaqKorpusõn ommaq säändseq postulaadiq:
(K1) ja kommutatiivsus ehk vaihtõdavus
ni ,
(K2) ja assotsiatiivsus ehk ütisüs
ni ,
(K3) nõutraalsõ elonigu olõminõ
ni ,
(K4) tasa tegevä elonigu olõminõ
ni ,
(K5) distributiivsus man
.
Korpusõ eloniguq ei piäq olõma arvoq, aq võivaq ollaq ka muud as'aq. Nulligaq märgit elonik ei piäq olõma arv 0, aq om õkva nullelonik. Niisamatõ om ütega märgit elonik pall'alt ütselonik.
Ku jätämi ärq kõrrutamisõ kommutatiivsusõ (K1), saami nõlvikorpusõ mõistõ.
Aolugu
toimõndaqKorpusõ mõistõt uurõ Galois' Évariste 1830. aastagal, minkast sai algusõ Galois' teooria. Korpusõ mõistõ võtt' avaligult tarvitusõlõ Richard Dedekind, kiä nimit' seod algusõn ratsionaalsõs välläs (korpusõs nakati seod nimmama 1871. aastagal).