Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ (eesti keelen Manifest kõigile Eestimaa rahvastele) om Eesti Maapäävä Vanõmbidõnõvvokogo kokko pant ja 21. radokuu pääväl 1918 vasta võet Eesti Vabariigi hindäperikuulutaminõ.
Tekst
toimõndaq
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ
Eesti rahvas olõ-õi aastagasato seen kaotanuq tungi esiqsaismisõ perrä. Põlvõst põlvõ om täl püsünüq salahinõ luutminõ, õt huulmalda pümmest oŕaüüst ja võõridõ rahvidõ vägivallavalitsusõst tulõ ütskõrd Eestih aig, ku "kõik pirruq katõst otsast õkvalt lüvväseq palama" ja õt "kõrd joud Kallõv kodo umil latsil õnnõ tuuma".
Noq om seo aig käen.
Innekuuldmalda rahvidõ tapõlus om Vinne tsaaririigi määnüq alostoeq põh́ani purus löönüq. Üle Sarmaatia lakõmaa küünüs hinnästhäötäv kõrralagõhus. Tuu ähvärdäs hindä ala mattaq kõik rahvaq, kiä inneskidse Vinne riigi piiren eläseq. Õdagu puult tulõvaq lähkümbähe Śaksamaa võidulidsõq väeq, et Vinnemaa perändüsest hindäle jako nõudaq ja kõgõpäält õkva Õdagumeremaaq ärq võttaq.
Seol oholidsõl aol om Eesti Maapäiv ku maa ja rahva säädüseperi iistkõnõlõja, joudnuq ütele meelele rahvavõimuliidsi Eesti poliitiliidsi eräkundõ ni ütisüisiga ni tukõn rahvidõ hindämäärämise õigusõ pääle, tarvilidsõs tunnistanuq Eesti maa ja rahva saatusõ säädmises astuq järgmädseq otsustavaq sammuq:
Eestimaa kuulutõdas umin aoluuliidsin ja rahvaperäliidsin piiren täämbädsest pääle hindäperi rahvavõimulidsõs vabariigis.
Hindäperi Eesti vabariigi piire sisse käüväq: Harjomaa, Läänemaa, Järvämaa, Viromaa üten Narva liina ni timä ümbrelt maiõga, Tartomaa, Võromaa, Viländimaa ja Pärnämaa üten Õdagumere saariga — Saarõ-, Hiio- ja Muhumaaga ni tõisiga, kon Eesti rahvas suurõn inämbüsen põlitsõhe om elämän. Vabariigi piire tävvelik paikapandminõ Lätimaa ja Vinne riigi piiriveere maakotussin tetäs rahvahääletämisega, ku parhillanõ ilmasõda om lõpõtõt.
Nain maakotussin om ainugõsõs korgõmbas ni kõrraldavas võimus Eesti Maapäävä luud rahvavõim läbi Eestimaa Pästmise Juhtkogo.
Kõiki naabririike ni rahvidõ vasta taht Eesti vabariik tävvelist poliitilist eräpoolõtust pitäq ja luut üteliidsi kimmähe, õt timä eräpoolõtusõlõ näide puult kah niisama tävvelidse eräpoolõtusõga vastatas.
Eesti sõaväke vähendedäs tuu mõõduni, midä sisemädse kõrra alalõhoitmisõs vaia lätt. Eesti sõameheq, kiä Vinne väeh tiinväq, kutsutasõq kodo ni saadõtasõq lakja.
Kooniq Eesti Asotav Kogo, kiä üledse, õkva, salahadsõ ni mõõduperädse hääletämise perrä kokko astus, maa valitsõmisõ kõrra tävveligult kimmäs määräs, jääs kõik valitsõmisõ ni säädüseandmisõ võim Eesti Maapäävä ni timä puult luudu Eesti Aotlidsõ Valitsusõ kätte, kiä piät käümä umin tegemiisin järgmäidsi juhtmõttidõ perrä:
1. Vabariigi säädüseq ja kohtovõim kaitsvaq üttemuudu kõiki Eesti vabariigi kodanikkõ näide uso, rahvusõ ni poliitilidsõ ilmakaemisõ pääle kaemalda.
2. Vabariigi piiren elävile rahvusvähämbüisile, vindläisile, śakslaisilõ, ruutslaisilõ, juudõlõ ni tõisilõ kinnütedäseq näide rahvuskultuurilidsõ hindävoli õigusõq.
3. Kõik kodaniguvabahusõq, sõna-, trükü-, uso-, kuunolõkidõ-, ütisüisi-, liitõ- ni streikevabahusõq, niisama ka inemise ja kodo putmatus piät terve Eesti riigi piiren säädüisi perrä kimmähe masma, midä valitsus aigo viitmäldä piät nakkamma sisse säädmä.
4. Aotlidsõlõ valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä kodanikkõ julgõolõgi kaitsmisõs sisse säädäq kohtuasotusõq. Kõik poliitilidsõq vangiq tulõ pääväpäält vallalõ laskõq.
5. Liina- ja maakunna- ni vallaumavalitsuisi ammõtiid kutsutas aigo viitmäldä umma vägüsi katski kaksatut tüüd jakkama.
6. Umavalitsuisi all saisva rahvamiilits tulõ avaligu kõrra alalõhoitmisõs aigo viitmäldä ello kutsuq, niisama ka kodanikkõ hindäkaitsõ ütisüseq liinan ja maal.
7. Aotlidsõlõ Valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä säädüsplaaniq vällä tüütäq maaküsümüse, tüüliisiküsümüse, söögiaśandusõ ja rahaaśandusõ küsümiisi lahendamisõs lajalidsõ rahvavoli põh́a pääl.
Eesti! Sa saisat luutusrikka tulõvigu läve pääl, kon sa priilt ja hindäperrä umma saatust võit paika pandaq ni juhtiq! Nakkaq ehitämä umma koto, kon kõrd ja voli valitsõs, et ollaq vääriline liigõq kultuurrahvidõ perren! Kõik kodomaa pujaq ni tütreq, tulkõq kokko ku üts miis kodomaa ehitämise pühä tüü jaos!
Mi edevanõmbidõ higi ni veri, mis śoo maa iist om valõt, nõud tuud. Mi takantulõvaq põlvõq kohustasõq meid tuus.
Su perrä Jummal kaeguq
Ja võtkuq heldele õnnistaq
Miä ilman ette võtat sa,
Mu kallis esämaa!
Eläguq hindäperi rahvavolilinõ Eesti vabariik!
Eläguq rahvidõ rahu!
Talliinan, 24. radokuu pääväl 1918.
Eesti Maapäävä Vanõmbidõ Nõvvokogo
Kirändüs
toimõndaq- "Iseseisvusmanifest" (dokumente kogomik). Kokko pandnuq Edgar Mattisen. AS Ilo, 1993, 40 lk.
Välislingiq
toimõndaq- Hindäperikuulutaminõ 24.02.1918 ilmunun kujon "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Vikiteksten
- [1]Hindäperikuulutamisõ algnõ 21.02.1918 kinnütet sõnastus "Manifest Eestimaa rahvilõ" Vikiteksten
- Vilgadsi Kalev: Iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja maja sai mälestustahvli. Pärnu Postimees 24.02.2011