Mari

Mari om lihavilä, kon seen hulga siimnit.

Mustigamari.

Tekkümise perrä või mari olla kas pall'asvillanõ vai rüäsvillanõ. Päälmädse sigimiguga häitsmest saa pall'asvili, näütüses hariligu kardoka mari vai viinamari. Alumise sigimikuga lillist saa rüüsvili, näütüses mustika mari vai tikri. Alumisest sigimikust saanuidõ marjo pääl omma otsan häiermäkatussõ kuionu jäänüse.

Ku sigimik om pall'upesäline, sis om mar'an kah hulga siimnit. Näütüses kardohkal om häitsm katõpääline, spargelil kolmõpääline, hussilkal neläpääline ja palohkal viiepesäline.

Botaanilidsõn mõttõn ommaq mar'aq mõnõq ka sääntseq mar'aq, midä näide suurusõ peräst mõista-i egäpääväkeelen mar'as pitä, näütüses tomadiq, kurgiq, kürvidsäq, arbuusiq, meloniq, baklažaaniq, banaani' ja kiivi'.

Muudunuq mar'aq ommaq tsitruselidsil, näütüses apõlsiinõl ja tsitronõl. Näil om kuur väega paks, a sisemüs esieränis mahlanõ. Sääntsit marjo kutsutas tatrigupruuvõs.

Kõik mar'aq ei olõq lihalidsõq. Sääne om näütüses paprika.

Inämbüs marju om süüdäv, a kõik mitte. Mõnõ taime, näütüses kartoli, vaglakar'a ja musta bell'odonna mar'a omma hoobis kihvtidse. A tuu ei tähendä, et terve taa kasv piäsi kihvtine olõma, näütüses kardohkal süvväs mugulaid.

Argikeelen tähendäs sõna "mari" mitund sorti viljo, miä botaanilidsõn mõttõn olõ-õi mar'aq. Näütüses vabarna viljo kutsutas mar'as, a tegeligult omma nuu kogosiimne. Maasikal omma litsõ rüävilä, vislapuul ja toomingal luuvilä, pihlapuul uibuvilä ja kadajal kääpi'.