Nursi raketibaas
Nursipalu raketibaasi ammõtlik nimi oll' 305. raketipolgu 2. divisjon (в/ч 33847-Г).
Aolugu
toimõndaqEdimäne divisjon oll' Sännän (в/ч 33847-В). Egan divisjonin oll' neli patareid, kon eganüten vesinigupommiga rakett P-12. Sännän olliq niiviisi 1.–4. patareiq ja Nursipalun 5.–8. patareiq. Egan divisjonin oll' 460 sõaväeläst (67 ohvitsiiri, 100 seersanti, 313 soldanit) ja 6 tüülist.
Raketidivisjoniq lätsiq käüki 1962. aastaga, a noidõ ehitämises asotõdi kats aastakka varraba polk ja ehitüsväeosa.
305. polk asotõdi Võrolõ 1. süküskuu pääväl 1960. Polgu ammõtlik nimi üten avvunimmiga oll' vinne keeli 305-й гвардейский ракетный Кенигсбергский Краснознаменный ордена Кутузова полк (в/ч 33847), позывной «Задор». 305. polk käve 23. diviisi alaq. Polguga umbõs ütelaol asotõdi 1507. liikja remondi-tehniline baas (в/ч 34166, 1507-я подвижная ремонтно-техническая база), miä nakas' raketidivisjonõ ehitämä. 1963. aastaga saiq Sännän Polgu staabi jaos vahtsõq huunõq ja koliti Võrolt sinnäq. Ohvitsere elämine oll' Võro liinan Suvorovi osan. Polgu edimäne komandõr oll' Kaštsejevi Mihail Aleksandrovits [1](21.10.1921 - 31.12.1982).
Säändseq polguq olliq viil Haapsalun, Valgan, Rakveren ja Aluliinan.
1970. –1985. aastaga oll' divisjoni komandör alambpolkovnik Tjapushkini Albert (s. 1940). Timä jäi Nurssi elämä ja oll' peräst Tamula Tallõn tallimiis.[2]
1982. aastaga säeti polk 40. diviisi alaq, miä oll' Pihkva oblastin Ostrovin.
1988. aastaga lasti raketibaas keskmaarakette kuundamisõ lepüngi perrä sõavalvõst priis ja anti kaitsõministeeriümi säetühe süsteemi.
1989. aastaga 305. polk lõpõtõdiq.
Raketiq
toimõndaqRakett P-12 (8К63) oll' 22,8 miitret pikk ja 1,6 miitret jämme. Maksimaalnõ laskmisõ kaugus 2080 km. Täpsüs 5 km piiren. Pommi võimsus 2,3 MT.
Illatsõbaq seletüseq
toimõndaqTaanist peri huvilinõ Mikkelseni Martin Trolle om 2008. aastal säädnüq võrko kaemisõs 190 pilti Nursi baasist.[3]
Lätteq
toimõndaq- ↑ https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=8899
- ↑ Inno Tähismaa. Raketibaasi ohvitser: võru külje all oli kokku kaheksa vesinikupommi. Võru Teataja. 26.03.11
- ↑ https://www.flickr.com/photos/martintrolle/sets/72157607446457052/