Olümpiaat

Olümpiaat om akadeemiliselt korgõ tasõmõga opilasvõigõlus. Inämbähe ommaq näil mitu vuuri, ossa võtvaq koolilatsõq ja ülesandõq piät ärq tegemä paika pantu ao seen. Olümpiaadi tsiht' om annigaq koolilatsi tugõminõ^[1].

Aolugu

Olümpiaadiq saiq alostusõ 20. aastagasaa algusõn^[2]. Eestin naati olümpiaatõ kõrraldama matõmaatikan, füüsikan ja keemiän 1950ndil aastil. Alostusõn olliq kõigi opiainidõ ülesandõq üte võigõlusõ pääl, peränpoolõ naksiq olõma eräle.

Edimäne riikevaihõlinõ olümpiaat oll' 1959. aastagal^[3]. Tuu oll' matõmaatigaolümpiaat. Osalisõq olliq 52 opjat säitsmest riigist. Tsipa ao peräst naati riikevaihõliidsi olümpiaatõ kõrraldama ka muiõn opiainin.

Eesti olümpiaadiq

Eestin kõrraldõdas olümpiaatõ mitmõn opiainõn^[4].

Aolugu
Bioloogia
Eesti kiil
Eesti kiil ku võõrkiil
Eesti kirändüs
Filosoofia
Füüsiga
Inglüse kiil
Inemiseoppus
Keemiä
Kunst
Keeletiidüs
Luudustiidüq
Maatiidüs
Majandus
Matõmaatiga
Muusiga
Puutritiidüs
Rahvaluulõq
S'aksa kiil
Usooppus
Vinne kiil
Vinne kiil ku võõrkiil
Ütiskunnaoppus

Lätteq

[1] ttps://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Andekate%20tegevuskava%20pikk_2023_06.04_k%C3%BCljendatud_rev.pdf

[2] ttps://teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid-eestis

[3] ttps://www.imo-official.org/year_info.aspx?year=1959

[4] ttps://teaduskool.ut.ee/et/kkk-olumpiaadide-kohta

[1]

[2]

[3]

[4]