Osakäänüs vai osasütlejä vai partitiiv om grammatilinõ käänüs, mink päämädses ülesandõs om näüdädäq osalisust vai paikapandmaldaq piire.[1]

Osakäänüs võro keelen

toimõndaq

Võro keele kõgõ hariligumbaq osakäänüsse lõpuq ommaq -t ja -d, Mõnõn ütsikun sõnan või lõpun ollaq ka -tt (vett) vai -dA (midä).[2] Päält naidõ om võro keelen viil pall'o sõnatüüpe, kon osakäänüsel olõ-õiq lõppu, a om tugõvan vai pikän astmõn (nt kass taht kalla süvväq)

Osakäänüsega tetäs võro keelen:

  • osalinõ tegemisalonõ (kalla süümä)
  • aomäärüs (es olõq kuud aiga müüdä)
  • osalinõ edimäne liigõq vai osaalus (lavva pääl oll' raamatit)
  • osalinõ tegehüstäüdeq (tä om klassi parõmbit latsi)
  • hulgasõna laendaja (koogi seen om viis munna)
  • mitmuslik manus (Nabi, miiq parõmbit maadlõjit, jäi dopinguga vaihõlõ)
  1. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika. 1., Morfoloogia sõnamoodustus. Toim. Väino Klaus. Tallinn: Eesti Keele Instituut. lk 53.
  2. Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 47.