Pääbo Svante

Pääbo Svante (Svante Pääbo, sündünüq 1955 Stokholmin, Roodsin) om eesti juuriga roodsi bioluug. Pääbo sai doktorikraadi Uppsala ülikoolist 1986. aastagal. Tä om olnuq 1997. aastagast Max Planck-instituudi geneetigaosakunna juht'ja Leipzigin S'aksamaal. Pääbot tunnõtas ku ütte paleogeneetikalõ alossõpandjit. Pääbolõ annõti Nobelin füsioluugia vai meditsiiniavvuhind aastagal 2022.

Pereq toimõndaq

Pääbo imä oll' roodsieesti keemik Pääbo Karin. 1944. aastagal nõvvokogoliido okupatsiooni iist Ruutsi pagõnuq Pääbo Karin tahtsõ, et timä poig saanuq kerembäle Roodsi ütiskunna liikmõs ja kõnõlõ-õs Svantegaq eesti kiilt. "Kasvõn tiidse, miä Eesti om, a ma kõnõlõ-õiq eesti kiilt. Ma olõ-õiq käünüq eesti koolin. Ma piä hinnäst ruutslasõs, a mul om Eestiga lähkü läbikäümine", om Pääbo ütelnüq. Pääbo esä oll' biokeemik Bergströmi Sune, kiä sai aastagal 1982 Nobeli meditsiiniavvohinna.