Päätnitsapäiv

Päätnitsapäiv vai päätnits om seto rahvakallendri püha, märtri ni suurkannahtaja Paraskeva mälehtüspäiv. Päätnitsapäivä peetäs hainakuu viimätsel riidil inne iljapäivä (2. põimukuu pääväl). Saatse Päätnits om üts tähtsämbit kerkopühhi. Taal pühäl om avvo seeh märtri Paraskeva, kiä om peri Kreekast, Ikonioni liinast. Paraskevat peetäs Saatse kerko nimipühässes, immetegijäs, kiä või inemiisi terves tetäq. Tuupärast panti hindäle kaala või pää ümbre paprõlinte, kohe pääle ollivaq kir'otõduq sooviq, et Paraskeva näid terves teesiq.

Päiv nakas pääle jumalateenistüsega Saatse kerkoh, kui tuu läbi saa, sis tetäs ümbre kerko ristikäük. Peräst pidosüüki nakas pääle kirmas - pido seto leelo ni tandsuga. Õdakuni käü kõikaig kõva laulminõ, pillimängmine ja tandsminõ. Viil peetäs Paraskevat kodo ning perre kaitsjas, kiä ravitsõs hädäq ni tõvõq ja kink poolõ püürdütäs kaitsõs kur'a silmä iist. Tedä peetäs viil abielo ning kaubandusõ kaitsjas.

Välästpuult tulijalõ om taa praasnik väega huvitav ning eksootilinõ - kaias ristikäüki ni nätäs, kuis jo vanaq setoq havva pääl süümisegaq koolnuid mälehtiväq. Päätnitsapäivä võisiki pitäq elävide ja koolnuidõ kokkosaamisõ pühäs. Kõrra aastah saavaq perrekunnaq kokko, tuldas nii Eestist kui tõõsõlt puult piiri. Päätnitsapäiv meelütäs mano pall'o inemiisi, nii setokõisi ku ka näide sõpro ja tutvit.