Räppo Jaan

Räppo Jaan (Jaan Räppo, ka Rjappo; 1880–1958) oll’ Eesti pedagoog ja kultuuritegeläne. Räppo Jaan om tunnõt ka ku laulusõnno autor.

1974. aastal panti Haani koolilõ Räppo Jaani nimi. Haani kuul oll’ edimäne tunnõdu inimese nimme kandnu kuul tuu ao Võro rajoonin.

Räppo Jaan om võro kirändüse laulumeistrede siän klassik ummi “Haani mehe” ni “Katõ ilma veere pääl” laulõga. Noist tõõnõ om tunnõt ku seto hümn.

Elokäük

Räppo Jaan sündü 11. mahlakuul 1880 Võromaal Kasaritsa valla vaesõ talomehe pojas. Oppõ Sammuka vallakoolin ja Võro liinakoolin.

1898 läts' Peterburki ja lõpõt' gümnaasiumi ku ekstern.

1904–09 oppõ Peterburi ülikooli aoluu-keeletiidüskunnan ja lõpõt' tuu hummogumaa kiili ja hiina filosoofia ala pääl. Ku Räppo läts' 1898 Peterburki, sys tüüt' tä sääl piduritehassõn.

1908 pässi tä tsaarivalitsusõ Hiina missiooni tõlgis ja tä läts' reismä (Konstantinoopol – Tseilon – Singapur – Nagasaki – Peking).

1910 pidi tä revolutsiooni tegemise peräst pagõma Puula.

Poolan läts' tä paari Lõuna-Ukrainast peri oppaja Anfissa Hromõhhiga. 1914 läts' naasõga Lõuna-Ukrainalõ Nikolajevi liina.

1915 mobiliseeriti Räppo tsaariarmeehte, 1917 valiti Nikolajevi paigapäälidse liinanõvvokogo edemehes.

1917–20 verevide juht ja syaväe kõrraldaja

1920 Odessa kubermangu syakomissar

1921–28 Ukraina NSV haridusõ rahvakomissari asõtäütjä

1922–27 toimõt' pedagoogilist aokirja

Oll' ka oppaja Harkovi korgõnkoolin

1941 kõrrald' Ukraina latsi sya iist ärq saatmist Baškiirialõ

1943 läts' Ufaast Moskvalõ Ukraina kooliraamatit vällä andma

1944–48 oll' Kiievin Ukraina NSV Haridusministeeriumi metoodigakabineti direktri.

Räppo Jaan kuuli mahlakuu 14. pääväl 1958 Kiievin. Havva pääle om mälehtüsmärk pant, niisama Võromaal sünnükotussõn Räpo külän (1970).

Kirändüs

Võro ja seto kirändüse jaos om Räppo tähtsä tuuperäst, et om loonuq võrokiilsit rahvalikkõ laulõ.

1897 “Haani miis vidi lubjakivve…” om avaldõt lendlehe pääl ja perän rahvasuun lühenemist saanuq rahvaligus laulus

1909 “Katõ ilma veere pääl” ilmu Petseri Postimehen, perän Seto lugõmigun, ildamb sai rahvasuun seto hümnis.

Räppo tõlksõ Lermontovi, Puškinit ja tõisi.

Räppo Jaan alost' üten naasõga 1936 “Kalevipoja” tõlkmist ukraina kiilde. Tõlkmisõ lõpõt' Anfissa Räppo 1967. aastal. “Kalõvipoig” ilmu 1981. aastal.

Räppo kirot' as'aarmastajidõ jaoss neli näütemängo.

Reisikiräq ilmuvaq Tarto aolehin ja noidõ lisson “Elu” 1908 III kvartal, Postimees 1908 süküskuu-rehekuu, 1910 vahtsõaastakuu, lehekuu ja 1911 vahtsõaastakuu-radokuu.

Timä kotsilõ saa lukõq kah

Õigus (Tallinn 28.04.1908)

Päevaleht 8.04.1921

Edasi 11.01.1976 (Elmo Ploom, Rudolf Põldmäe)

Sirp ja Vasar 11.04.1980 (Elmo Ploom)

Rahva Hääl 11.04.1980 (R.Oras)

Edasi 22.04.1980 (V. Pütsep)

Keel ja Kirjandus 1980-4 (Elmo Ploom)

Ukrainskaja sov. entsikl. 9 (Kiiev 1983)

[1] Kullõq: Haani miis Ummamuudu esitusen