Solknas

Solknas om parasiit kiä eläs inemise ja tsia soolikihn. Inemiisihn eläs liik Ascaris lumbricoides vai inemisesolknas, tsia seehn eläs liik Ascaris suum vai tsiasolknas. Solknas sünnütäs tõpõ nimegaq askardiaas. Inemine piät tõvõ saamisõs parasiidi munnõ alla niildmä. Perremiis saa tõpõ mõskmaldaq puuvil'olt vai kässilt, kaq mustast viist.

Kujooppus

Imäne valmusk om 20-40cm pikk, läbimõõt om 6 mm. Esäne om vähämb, 15-25cm pikk ja läbimõõt om 3mm. Esädse hand om kiirdnüq kõtu poolõ. Pojaq ommavaq 1,5mm pikäq.

Elo

Ku solkna poig joud soolikihe, sõs tä tüküs säält verde ja lätt massa. Nädäli peräst liigus tä tävvehe ja säält roni üles niildü. Säält liigus tä söögilõõri müüdä alla tagasi soolikihe ja timäst saa valmusk. Uma reisi aol tä vahetas kats kõrd nahka. Valmusk nakkas soolikihn munnõ tuutma. Perremiis aja munnõ vällä sitagaq.

Tõvõ tunnusõq

Hariligult ommavaq tunnusõq kõtust vaeldamiisi kinniq ja valla olõminõ, närbüs, tülkmine ja kõtuhalu. Parasiidi elo edeotsan või ollaq kaq üleherküst, hingematmishätä, kuumõtust ja silmäpalanikku. Ku hussõ om väega pall'o, sõs või soolik ärq mülküdäq.

Ravi

Arstiruuh solkna hiidütämises om olõman - hariligult kirotas tohtri vällä mebendasuula või albendasuula. Tuud piät hariligult võtma 1-3 päivä, et terves saiaq. Kuq tõbi om väega rassõ, sõs tä või lõppõq surmagaq, a hariligult mitte.