Suurõ Munamäe torn om raudbetoonist kaemistorn Võro maakunnan Rõugõ vallan Haani külän Suurõ Munamäe otsan. Tego om hää näüdüssegä Eesti 1930ndidõ aastidõ funktsionalismist. Torn om ka osa Konstantin Pätsi aost "Eestimaa kaemispaiko arõndamisõ projektist".

Suurõ Munamäe kaemistorn

Torn ehitedi aastagal 1939. Tuu ao korgust näütäs parhillanõ n-ü "illuminaatriakõn". 1960. aastidõ lõpun ehitedi torn' korgõs kasunu mõtsa peräst katõ kõrra jago korgõmbas. Parhilla om torni korgus 29,1 miitret. Torn sais Balti riike kõgõ korgõmba mäe otsan, kaehus 346,7 miitre korgusõlt om 50 km raadiusõn.

Inne parhillast torni saisõ säälsaman mitu varatsõmbat torni. Rahvaperimüse perrä ehitedi edimäne torn Suurõ Munamäe tippu 1812. aastaga paiko Vinne sõaväe puult, päält Napoleoni sissetungi Vinne keisririiki. Kimmähe oll' Munamäel kaemistorn 1816–1819, ku Friedrich Georg Wilhelm Struve tekk' säälkandin astronoomiliidsi-trigonomeetriliidsi mõõtmiisi. 1870 lask' 8-miitrilidse torni ehitäq paigapäälidse mõisa kõrdsimiis Tuule, uma huvi peräst. Teno vahtsõlõ kaemisväärsüsele naksiq inemiseq Munamäkke käümä ja ollõ-viinaäri oll' hää. A torn, kohe mahtu kõrraga neli-viis inemist, jäi küläliisi jaos väikeses ja mõts naas' blokiirmä kaemist. Tuuperäst naksiq Haanimaa helksämbäq pääq Kolga Juhani juhtmisõl vahtsõt ja korõmbat torni ehitämä ni tetti Haani mõisa rintnigu Sprenkeli Jaani abiga pikemb, 12-miitrine puust kaemistorn.

Päält Edimäst ilmasõta ehidiq maiõuurjaq tuu kotussõ pääle triangulatsioonitorni. 1921. aastagal naksiq Haani kandi seldsiq otsma tukõ vahtsõ puust kaemistorni jaos, miä nä saiq valmis 1925. aastagal ni tuu oll' 17-miitrine. Jalakäüjide jaos tetti tii, mõts puhastõdi ärq ja torni ette pantiq pingiq. A pia oll' selge, et torn jääs iks ülearvo madalas. Vahtsõnõ kaemistorn sai 25,7 miitret korgõ ja sai valmis pruukmisõs 1939. aastagal. Torni vallalõtegemispido jäteti tegemäldä keeroliidsi sõaao sündmüisi peräst Õuruupan ja Eestin.

Torni arhitektiq olliq 1937. aastagal Jürvetsoni Arthur ja 1969. aastagal Reinu Toomas ni Kaasigu Veljo.