Kujo 11. joulukuu 2006, kell 15:19 toimõndaq Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub ← Innembäne muutminõ		Kujo 28. urbõkuu 2007, kell 13:25 toimõndaq võtaq tagasi Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 1: [[Image:Hurda Jakobi mälehtüssammas Põlvan.jpg\|thumb\|200px\|right\|Hurda Jakobi mälehtüssammas Põlvan]] '''Hurda Jakob''' (Jakob Hurt) (sündü [[22. hainakuu päiv\|22. hainakuu pääväl]] [[1839]] [[Põlva kihlkund\|Põlva kihlkunnan]] Vana-Koiola vallan [[Himmastõ külä]] ~~külän~~n, kuuli [[13. vahtsõaastakuu päiv\|13. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1907]] [[Peterburi\|Peterburin]], om matõt [[Tarto]] Raadi kalmuaida) oll' [[Rahvaluulõtiidüs\|rahvaluulõ-]] ja [[Keeletiidüs\|keeletiidläne]] ni ütiskunnategeläne. Tüüt' põhilidsõlt kerkoopõtajana, a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle-Eestilidse rahvaluulõkorjamisõ algatamisõ ja iistvidämise iist. [[Lõunaeesti kiräkiil'\|Lõunaeesti keelen]] om tä kirotanuq luulõtuisi, tähtraamadojuttõ ja jutuisi. ==Elolugu== ===Kooliaastagaq=== Hurda Jakob sündü 22. (vana kallendri perrä 10.) hainakuu pääväl 1839 [[Himmastõ külä]] ~~külän~~n Lepä talon. Timä esä Hurda Jaan oll' külä kuulmeistri ja talopidäjä. Kuuli peetigi esätalon ni sääl sai Jakob edimäst koolioppust. 1849. a. sügüse vei esä Jakobi [[Põlva kihlkunnakuul]]i, kon tä käve kolm talvõ. 1853. a. vahtsõaastakuun vei esä Jakobi [[Tarto]]he, kon tedä pääle eksämi tegemist [[Tarto kreiskuul\|kreiskuuli]] vasta võeti. Esä tahtsõ, et Jakob opissi [[s'aksa kiil\|s'aksa keele]] põh'alikumbalt ärq, ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq. Esä suuv oll', et Jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi, et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq. Ku aastak oll' müüdä, läts' Jakob esäga kreiskooliinspektri [[Oetteli Carl]]i mano, et jumalaga jättä ja saad oppusõ iist tennädä. Ärqminegisuuvi võeda-s kuuldaq. Üteldi, et Jakob piät tingimäldäq terve tuuaigsõ katõklassilidsõ kreiskooli läbi tegemä. Kuigi esä oll' varandusõ poolõst kehvä järe pääl ja haiglanõ, võtt' tä uma jovvu kokko ja võimald' Jakobil viil ütes aastagas kreiskuuli jäiäq. Pääle tõsõ klassi lõpõtamist tahtsõ Jakob jälq kodo minnäq, agaq ka tuud juttu taheta-s kuuldaq võtta. Inspektri ai pääle, et Jakob piät kimmähe gümnaasiummi minemä. Ku esä ütel', et täl tuu jaos varra olõ-iq, jäi Oettel märk'mä ja kuts' näid tõsõs kõrras tagasi. Nääq lätsiqki ja inspektri and' teedäq, et mõnõq häätegejäq, noidõ hulgan mitmõq gümnaasiumi oppajaq, ommaq nõun Jakobilõ ilmaiist lõunasüüki andma. Pääle tuu ollõv luutust, ku tä kõrdapite opp ja häste käütüs, stipendiumi saiaq.

Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl