'''Lepä Lembit''' (Lembit Lepp) (sündü [[17. vahtsõaastakuu päiv|17. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1931]] [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunnan]] [[Mustajõõ külä]]n, kuuli [[31. vahtsõaastakuu päiv|31. vahtsõaastakuu pääväl]] [[2002]], om matõt [[Põlva kalmuaid]]a) oll' kunstnik ja Eesti vabahusõ iist võitlõja. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõdanuqlõpõtanuq oppajidõ seminäri, a tüütoll' koolipreilinäkoolipreilis õnnõ lühkestlühkeist aigo. Lembit esiq tüüt' põhilidsõlt [[Eesti Rahva Muusõum]]iin, kon oll' kunstnigunaqkunstnik; kuulsust om kor'anuq ummi raamadomärkegaqraamadumärkega (ekslibrissidegaqekslibrissidega).
==Haridus==
Rida 14:
==Elolugu==
Põlgastõ koolin oppõn tekk' Lepä Lembit sõprogaqsõproga vaba Eesti iist võitlõmisõ organisats'ooni "Kalevlased". Võro keskkooli aigo teiq nääq Leevä ÜlogÜlo ja tõisi nuurigaqnuuriga salaütistüse SKO (Salahinõ Kupõrjanovlaisi Organisats'uun'), kon tä oll' staabiülemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihõvangilaagrihe. Tsiberist tagasi tullõn lõpõt' keskkooli ja võtt' naasõ. Pääle opmist Tarto kunstikoolin oll' üte aastaga kunstioppaja, agaqa tuu tüü es passiq tälle. 1963. aastagast oll' tä Eesti Rahva Muusõumi kunstnik. Tollõn amõtin käve Lembit etnograafilidsiletnograafiliidsil välitöiel pia kõigin Eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ ([[vepsläseq|vepsläisi]], [[mariq|maridõ]], [[udmurdiq|udmurtõ]], [[komiq|komidõ]], [[liivläseq|liivläisi]] ja [[isuriq|isuridõ]] man). ERM-i kogon om 2736 Lepä Lembidü joonistust ja 1037 fotot. Pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi, trükümatõrjaalõ, muusõumi välläandit ja kuulutuisi.
Umaette lehekülg' Lembidü loomingun om raamadomärk'raamadumärk vai ekslibris, midä tä om tennüq üle 722 tükü. Muuhulgan om tä tennüq kolm mappi [[Nobeli preemiä]] laurõaatõ ja kuus' mappi eesti kiränige portreiegaqportreiega raamadomärkegaqraamadumärkega. Lembidü raamadomärkeraamadumärke tundas ja hinnatas välänpuul Eestitki: [[Ungari]]n, [[S'aksamaa]]l, [[Soomõ]]n, [[Poola]]n ja [[Hispaania]]n. [[Taani]]n ilmu 1972. aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdiqkõrraldõdi vällänäütüs.
