Lahkominek lehe "Vahtra Jaan" kujjõ vaihõl

Eemaldatud 411 baiti ,  9 aasta eest
Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Viljandin näkk' toonaq joba 29-aastakka vana tulõvanõ kunstnik [[Purvītisõ Vilhelms]]i maastigumaalõ vällänäütüst "mink mõjo oll' nii rabav, et otsusti minnäq opma joonistust ja maalikunsti". Nii sõit'ki tä 1911. a. sügüse [[Riia|Riiga]] nink oppõ 1912–1913 Riia liina kunstikoolin Purvītisõ man. Samal aol tekk' tä töid aolehtile joonist' karikatuurõ Läti nal'alehele.
 
1913–1916 oppõ tä edesi Peterburi Kunstõ Edendämise Seldsi Kunstikoolin. Tuu kooli lõpõt' tä joonistusõ ja maali erialal. Peterburin oppõn võtt' tä himoga ossa säälside eestläisi seltskundligust elost. 1915-1917 oll' "Peterburi Teataja" toimõndusõn. 1914–1915 avit' tä toimõndaq käsikirälist kunstiaokirjä "Ronk", 1915–1916 kuulu tä kunsti-, muusiga- ja kirändüshuviliidsi üliopilaisi seltsi "Ritsikate ring", kon olliq viil näütüses kiräniguq [[Semperi Johannes]] ja [[Asti Karl]]. 1917. aastagast oll' tä Peterburi Jaani kerigu eesti kooli tsehkendämisoppaja. 1916–1917 tävvend' tä hinnäst Peterburi Kunstiakateemiän profesridõ Kardovski, Petrov-Vodkini ja Šuhhajevi käe all.
 
<!--
Ku Vahtra Jaan võeti sõaväkke jäi täl opminõ poolõlõ. Täl läts' kõrda hoita kõrvalõ sõaliini pääle saatmisõst. Oktoobrirevoluts'ooni aigo oll' Jaan Peterburin ja võtt' revoluts'ooniliidsist sündmüisist ossa.
Mobilisatsiooni tõttu 1916. aastal õpingud katkesid. Rindele saatmist õnnestus Vahtral vältida. Ta viibis oktoobrirevolutsiooni aja Peterburis ning võttis osa Talvepalee vallutamisest 24.-25. oktoobril 1917. ja võttis revolutsioonilistest sündmustest aktiivselt osa[2]. "Peterburi Teataja" korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil (16. juuni–7. juuli 1917, Petrograd), kus Lenin kuulutas, et töölisklassi võitluspartei on võimeline võimu üle võtma[viide?].
 
-->
Op'mist [[Peterburi|Petrograadin]] segäsiväq tiin'mine sõaväen ja revoluts'uun. Op'misõ kõrvalt oll' tä viil aokiränik ja oppaja. 1918 tull' Jaan tagasi Eesti ja oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. [[Tõnõ ilmasõda|Tõsõ ilmasõa]] aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe [["Tüürahva Elo"]] luuja 1944. aastagal. 1910. aastagidõ keskpaigast 1930. aastagidõ keskpaigast tegel' Jaan pall'o maal'misõ ja [[graafika]]gaq. 1934-1940 pühendü tä päämidselt raamatidõ kirotamisõlõ. Jaan kuuli [[27. vahtsõaastakuu päiv|27. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1947]] [[Võrol]].
 
==Haridus==
18 635

muudatust