Lahkominek lehe "Budism" kujjõ vaihõl

Lisatud 37 baiti ,  7 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
'''Budism''' (ka ''buddhism'' vai ''buda usk'') om [[Buddha]] [[Šākjamuni]] (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä [[India]]n tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur.
<br />
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja seoltuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, TiibetiTiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq palloqpal´loq loevaqlugõvaq seod umatuud umaette tsihis.
<br />
Budism om levinüq kaq muialõmuial maailman – arvadasarvatas, et maailman om 350 millonitmil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja seotaa om üts kõgõ kipõmbinikipõmbahe kasujit uskõ.
<br />
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogokondkogukond). Kombõ perrä vannuvõetas budist hindhindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ allaala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq harotavaqhar´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogokonnamungakogukonna tugõmasttugõmist, tähelepandmist ja meeleharotusimeelehar´otuisi, pühäkirjotundmistpühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud.
==Budismi oppus==
===ÜmbresündideÜmbresünde ahhil===
Tiidsäq elolidsõqelolisõq (Budismin loetasloetai tiidside elolidsideeloliisi sekkä joht pallaltpal´lalt inemidsiinemiisi, ynnõa ka eläjit) hõlalõvaqihkasõq ütsiotsõkõgõ tundaq hääd ja varriq halva (haluhallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ ütsiotsõkõikaig kannatusõahilaskannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja seotaa määrämääräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulukuulmist. Budistiq ususequskvaq, et seotaa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama hõlalõmisthimostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppuseoppusõ perrä.
===Karma===
Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq palloqpal´loq arvavaqarvasõq. Karma (Sanskriti keelen "tüü, tego") om tego, miä määrämääräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresündideümbresünde ahilasahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbäväqkülbväq miilde seemnitsiimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon.
===ÜmbresündÜmbresündümine===
Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmasolluolõmanolõmistõ, om ümbresündümbresündümine mitmõsmitmõn tsihkistsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. ÜmbresündÜmbresündümine järgmidsihejärgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest.
===KannatusõKannahtusõ tekkümine ja seosttuust priis saaminõ===
====Neli õilsatausat tõtõ====
NeljäNelä õilsaausa tõtõtõõ oppust piäspeetäs ütes kesksespäämädses oppusesoppusõs Budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis. Neli õilsatausat tõtõ seledäväqseletäseq ärq kannatusõkannahtusõ (ja rahulolõmatusõ), seotaa tekkümise ja kuis seosttaast priis saiaq. Neli õilsatausat tõtõ omommaq:
# Kannatusõ tõtõ
# Kannatusõ tekkümise tõtõ
12

muudatust