Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl

'''Hurda Jakob''' (Jakob Hurt) (sündü [[22. hainakuu päiv|22. hainakuu pääväl]] [[1839]] [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunnan]] Vana-Koiola vallan [[Himmastõ külä]]n, kuuli [[13. vahtsõaastakuu päiv|13. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1907]] [[Peterburi|Peterburin]], om matõt [[Tarto]] Raadi kalmuaida) oll' [[Rahvaluulõtiidüs|rahvaluulõ-]] ja [[Keeletiidüs|keeletiidläne]] nink ütiskunnategeläne. Tüüt' põhilidsõlt kerkoopõtajana, a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle-Eestilidse rahvaluulõkorjamisõ algatamisõalostamisõ ja iistvidämise iist. [[Lõunaeesti kiräkiil'|Lõunaeesti keelen]] om tä kirotanuq luulõtuisi, tähtraamadojuttõ ja jutuisi.

Hurda Jakob sündü 22. (vana kallendri perrä 10.) hainakuu pääväl 1839 [[Himmastõ külä]]n Koti kolga Lepä talon. TimäTalo oll' 30 [[tiin]]u suur nink tuu mano kuulu Jakobi vanaesä Jakobi ehitet Toro veski. Jakobi esä Hurda Jaan ja vanaesä Hurda Jakob olliq küläkuulmeistriq ja talorentniguq. Jaan oll' küläütelidse kuulmeistri ja talopidäjämöldri, a talo ja veski kuuluvaq timä noorõmbalõ velele Peetrile, kinga tä kuun elli. KuuliJaan peetigiavit' esätalonvelel nitallo säälpitäq ja opas' talvõl Lepä talo kambrõn Himmastõ külä latsi. Sääl sai Jakob kah edimäst koolioppust. 1849. a. sügüse vei esä Jakobi [[Põlva kihlkunnakuul]]i, kon tä käve kolm talvõ. 1853. a. vahtsõaastakuun vei esä Jakobi [[Tarto]]he, kon tedä pääle eksämi tegemist [[Tarto kreiskuul|kreiskuuli]] vasta võeti. Esä tahtsõ, et Jakob opissi [[s'aksa kiil|s'aksa keele]] põh'alikumbalt ärq, ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq. Esä suuv oll', et Jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi, et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq.

Ku aastak oll' müüdä, läts' Jakob esäga kreiskooliinspektri [[Oetteli Carl]]i mano, et jumalaga jättä ja saad oppusõ iist tennädä. Ärqminegisuuvi võeda-s kuuldaq. Üteldi, et Jakob piät tingimäldäq terve tuuaigsõ katõklassilidsõ kreiskooli läbi tegemä. Kuigi esä oll' varandusõ poolõst kehvä järe pääl ja haiglanõ, võtt' tä uma jovvu kokko ja võimald' Jakobil viil ütes aastagas kreiskuuli jäiäq. Pääle tõsõ klassi lõpõtamist tahtsõ Jakob jälq kodo minnäq, agaq ka tuud juttu taheta-s kuuldaq võtta. Inspektri ai pääle, et Jakob piät kimmähe gümnaasiummi minemä. Ku esä ütel', et täl tuu jaos varra olõ-iq, jäi Oettel märk'mä ja kuts' näid tõsõs kõrras tagasi. Nääq lätsiqki ja inspektri and' teedäq, et mõnõq häätegejäq, noidõ hulgan mitmõq gümnaasiumi oppajaq, ommaq nõun Jakobilõ ilmaiist lõunasüüki andma. Pääle tuu ollõv luutust, ku tä kõrdapite opp ja hindä häste käütüsülevän pidä, stipendiumistipendiummi saiaq.

Vahtsõaastakuun 1885 tekk' Jakob ärq vastavõtueksämi [[Tarto gümnaasium]]mi ninink tedä võeti ''quarta''he. Tollõn klassin käve tä õnnõ üte semestri, [[jaanipäiv|jaanipääväs]] viidi tedä ''tertia''he üle. Gümnaasiumi ''tertia''n naas' tä joba vabalt s'aksa keeli kõnõlõma ja mõtlõma. Aastaga peräst, jaanipääväs 1856 viidi Jakob üle ''secunda''he, kohe tä jäi poolõstõsõs aastagas. Tuud suuvsõvaqsoovõvaq oppajaq, et edesijoudminõ rutuliidsi üleminekide all es kannahtanuq.

Joulus 1857 viidi Jakob üle ''prima''he, kohe tä jäi 1858. aastagas. Tuu aastaga joulukuun tekk' tä ärq gümnaasiumi lõpoeksämi ''cum laude''. Esierälidse huviga oppõ Jakob gümnaasiumin vanno kiili. Oppjaq olliq Jakobi op'misõga kõigin ainin rahulrahol ninink Jakob oll' kah tenolik ummilõ oppajilõ nii tiidmiisi ku op'misõ majandusligu võimaldamisõ iist. Tä oll' vabastõt koolirahast ni piagi sai tä ega-aastagadsõ 85-ruublidsõ stipendiumi, mink iist tä ost' hummogu- ja õdagusöögi ni raamatit, midä kooliraamadokogost saa-s. Lõunasöögi sai tä ilmaiist egal nädälipääväl esiq perekunnan: iispäävä [[Schulinusõ Carl Friedrich]]i man, tõisipäävä gümnaasiumi inspektri ja ülikooli eesti keele lektori [[Mickwitzi Carl]]i man, kolmapäävä aoluu ülemboppaja Santo man, neläpäävä usuoppusõ ülemboppaja [[Lütkensi Johann]]i puul, riidi [[vinne kiil|vinne keele]] oppaja Rosenbergi puul, perästpoolõperänpoolõ s'aksa keele ülemboppaja Riemschneideri puul, puulpäävä ülikooli lauluoppaja Brenneri puul, pühäpäävä vana oppaja, kreiskooliinspektri Oetteli Carli puul, kiä and' pääle lõunasöögi viil massulda kortina ummi eloruumõ pääl ni kinka kolmandast tütrest Eugeniest sai ildampa JakobiJakobilõ truu naanõ.

[[Mihklipäiv|Mihklipääväs]] sai Jakob oppajidõ kolleegiumi puult avvotasos kunagidsõ Tarto gümnaasiumi direktri [[Haffneri Eduard]]i aotõtasotõt preemiä.

Kooliveljoga sai Jakob häste läbi. Kõgõ parõmbaq sõbraq olliq täl Semeli Ernst, kiä oll' perästpoolõ Vinnemaal vanno kiili ülemboppaja, [[Schmiedebergi Oswald]], kinkast sai arstitiidüse prohvesri Strassburgin, ni Bresinsky Hermann, kinkast sai kerkoopõtaja Pihkvan. Gümnaasiumi lõpoaktusõl pidäsipidi Jakob [[kriika kiil|kriikakeelidse]] kõnnõ [[Sophokles]]e "[[Antigone]]st".

Vahtsõaastakuun 1859 astsõ Jakob [[Tarto ülikuul]]i, et [[usutiidüs]]t oppi. Hindä kalduvuisi perrä tahtnu tä külh parõmba meelega klassikalist [[keeletiidüs]]t op'mma naata, a uma jumalapelgligu esä ja häätegejä Oetteli suuvõ tähele pandõn valisi tä usutiidüse, miä perästpoolõperänpoolõ tälle hindäle kah miildümä naas'.

Edimäidsi kuludõ katmisõs ülikoolin panniq tä vanaq oppajaq gümnaasiumin 100 ruublit kokko. Jakob oppõ ülikoolin viis aastakka, 1859-1863. Noist üts aastak (1862) läts' uma ainõ op'misõlõ kaotsi tuuläbituuperäst, et tä võtt' hindä pääle 1860. aastaga [[Liivimaa Talorahvasäädüs]]e ümbrepandmisõ [[Lõunaeesti kiräkiil'|lõunaeesti kiilde]], et tuuga op'misõ jaos rahha tiini. Tuu aastapikkudsõ tüü iist sai tä 400 ruublit.

Pääle opitüü usu- ja keeletiidüse alal andu Jakob nuurusõ vaimustusõga Tarto üliopilaselolõ. Tä astsõast' korporatsiooni "[[Livonia]]" liikmõs, kon tälle tõsõl aastagal, 1860. a. värmiq antiq. Ütenvõiklõjaq kutsiq tedä "kerkoesäs". Timält ku varandusõlda liikmõlt nõuda-s korporatsioonimassõ. Esieränis väärtüsligus sai korporatsioonielo tälle tuu poolõst, et and' ütiskundlidsõ ja seltskundlidsõ kasvatusõ. Nigu Jakob esiq om kirotanuq, tarvit' just tuu külg timä kasvatusõn olulist tävvendämist, tuuperäst, et tä tull' talorahva hulgast ja täl oll' suuri kalduvuisi raamadukois saamisõs.

Rahha op'miskuludõ katmisõs tiine tä suurõmbalt jaolt erätunnõ andmisõga, lõpo poolõ sai üte stipendiumi 75 ruublit semestri pääle. Lõikuskuun 1864 tekk' lõpoeksämi perämädse osa ja tiidüskund tunnist' tä 23. mahlakuu pääväl 1865 ''cand. theol.'' kraadi väärilidses. Kandidaadiväitekirä kirot' [[Stahli Heinrich]]ist ("Mag. Heinrich Stahl. Ein Beitrag Estländischer Kirchengeschichte des 17. Jahrhunderts").

1865. ja 1866. aastagal oll' Hurda Jakob [[Tartomaa]]l [[Rõngu kihlkund|Rõngu kihlkunnan]] [[Hellenurmõ mõisa]]n akadeemigu [[Middendorffi Alexander Theodor]]i man kodooppaja. Jakob val'mist' timä poigõ Ernsti ja Karli gümnaasiumi jaos ette ninink and' ütelepoolõ tunnõ tütrele Hedvigile kah tunnõ. Oppamisõtüü man kõrras' tä põh'aligult üle kõik gümnaasiumi opiainõq. Läbikäümine Middendorffiga tull' Jakobilõ kasus viil tuugipoolõst, et kuulsa luudustiidläne tutvust' tälle nii teoreetilist ku praktilist luudusõ tundmist. Kuna Middendorffi tõnõ mõisa, [[Päidla mõisa|Päidla]], kuulu [[Otõmpää kihlkund]]a ja et Middendorff oll' [[Otõmpää]] kerkoopõtaja [[Kauzmanni Moritz]]i hää sõbõr, sõs võeti Jakob kah sinnäq üten ja tutvustõdiqtetti tutvas Kauzmanniga. Hellenurmõst käve Jakob mõnõq kõrraq Otõmpääl jutuisi pidämän ja nii sai tä kogodusõlõ tutvas. Joulukuun 1866 sai Jakobi kuulmeistritüü Hellenurmõn otsa ja timä kasvandiguq lätsiq 1867. a. alostusõn [[Tarto gümnaasium]]mi.

1867. aastagal oll' Jakob Otõmpääl Kauzmanni Moritzi man teoloogilist prooviaastakka pidämän. Tuul aastagal jäi vabas [[Äksi]] kerkoopõtaja kotus, kohe Jakob sõs kandidiirse. Kuigi Äksi kogodus ja Tarto liinaval'tsus olliq Jakobi puult, oll' [[Liivimaa konsistoorium]] vasta põhjussõga, et Jakob olõ-s viil 12-kuulist prooviaastakka lõponi pidänü. Tekkü tülü. Peläten, et tülü või kogodusõlõ ja [[Lutõri kerik|lutõri kerkolõ]] kahjo tetäq, astsõast' Jakob vabatahtligult tagasi. Saiõn tülü käügin arvo, et tähtsäq kerkotegeläseq timä vasta ommaq, otsust' Jakob opõtajakutsõ, minkas tä hinnäst ette oll' val'mistanuq, kõrvalõ jättä ni kuulmeistris naata. Sügüse 1867 tekk' tä Tarto ülikooli man usutiidüse ülemboppaja eksämi ni gümnaasiumioppaja eksämi. Proovitunniq and' tä Tarto gümnaasiumin. Eksämide tegemine oll' tälle kerge, kuna tä oll' ülikoolin ja gümnaasiumin oppõn hulka erätunnõ andnu ni 2 aastakka kodooppaja olnuq.

Piimäkuu lõpon kolisi Jakob Tartohe ja sama aastaga hainakuun võtt' tä ärq uma pruudi Oetteli Eugenie, ärq.kedä tä Timäoll' edimänekosinuq kortinja kinga kihlunuq joba üliopilasõn. Eugenie esä oll' Vanalperit tänäväl[[S'aksamaa]]lt, imä Blumgarteniprantsusõ majan[[Sveits]]ist. Tä esiq mõist' häste lauldaq, klavõrit mängi ja käsitüüd tetäq. Koton kuts' Jakob naist Jenny (Senni) ja ildampa, ku latsõq sündüväq, lihtsält "mammi".

Põimukuun 1868 naas' täJakob oppaja amõtin tüühü ninink jäi tuu tüü pääle neläs poolõs aastagas - 1872. a. lõponi. Päämidselt opas' tä vanno kiili, pääle tuud viil s'aksa kiilt ja maatiidüst ''septima''st ''tertia''ni. Ummi opilaisi ja amõtiveljoga sai tä häste läbi. Kõgõ sõbralikumb oll' timä vahekõrd amõtivele Hermannsohni Ottoga ja inspektri Paali Henryga. Edimäne oll' timä kälümiis, tõnõ timä vana ülikooliaignõ sõbõr korporatsioonist "Livonia".

Tuu ao pääle jääs viil [[Eesti Kirämiihi Selts|Eesti Kirämiihi Seldsi]] luuminõ, minkast Jakob elävähe ossa võtt' ja minkalõ nime and'. Selts' valisi tedä umas presidendis. Samal aol naas' tä tüütämä [[Eesti Aleksandrikuul|Eesti Aleksandrikooli]] hääs. 1871. a. toimõnd' tä "Eesti Postimehe Lisalehte".

Aastagal 1872 lask' opõtaja Kauzmann Otõmpääl hindä amõtist vallalõ tetäq ja läts' [[S'aksamaa]]lõ elämä. PõimukuunTimä asõmõlõ tahiq küläinemiseq kangõhõ Hurda Jakobit. Jakobil es olõq kah midägi tuu vasta ja nii valisi kerkokonvent Jakobipõimukuun timä Kauzmanni amõtiperijäs. Tuu, et Jakob 1867. a. uma prooviaastaga 7. kuul lõpõtanuq oll' loeti tävvel mõõdol tasa tettüs tuuga, et tä 5 aastakka gümnaasiumioppajas oll' olnuq ja et kuulmeistris olõmist protestandi kerkon iks kõgõ parõmbas etteval'mistusviies kerkoopõtaja amõtilõ oll' peet. 12. põimukuu pääväl 1872 õnnist' konsistoriaalnõunik Willigerode A. H. tedötedä [[Tarto Maarja kerik|Tarto Maarja kerkon]] amõtihe. 1. joulukuu pääväl sõit'kolisi Jakob perekunnaga Otõmpääle ja 3. joulukuu pääväl õnnist' [[Võro praavuskkund|Võro- praavuskkunnaja Tartomaa]] praavusk HasselblattHasselblatti Carl Eduard tedä Otõmpää kogodusõ opõtajas. Tuu tüü pääle jäi tä katsas aastagas. Otõmpääl sündü Jakobilõ viil neli last, kinkast kats tütärd, Hildegard ja Helmi, kuuliq noorõlt. Kats, Rudolf ja Linda, jäiq elämä.