Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
Rida 87:
Toona elli Peterburih 20-30 tuhat eestläst. Jaani kogodusõl oll' edimäidsil aastagil 10 tuhat liigõt, lõpo poolõ kasvi tuu arv üle 20 tuhanda. Ristjaidsi oll' aastagan päält 400, puhtit 600-700. Aastagil 1880-1896 oll' Jakob viil kaardiväe diviisi ja vangla opõtaja. Pääle tuu and' kolmõn gümnaasiumin usuoppusõ tundõ.
1881. a. pand' Jakob Peterburki kolimisõ peräst maaha EKmS-i presidendi ammõdi. 1883. a. pääle vaiõluisi ja tüllü pääkomiteen (muuhulgan [[Köleri Johann|Kölerile]] lainu andmisõ küsümüsen) tetti Jakob Eesti Aleksandrikooli pääkomitee ammõtist vallalõ. Tuu oll' tälle suur kaotus. Pääle tuud võtt' tä muiõ töie (nt. "Vana Kandlõ" II osa ettevalmistamisõ) kõrvalt käsile doktoritüü kirotamisõ ''-ne''-lõpoga sõnnost [[eesti kiil|eesti]] ja [[soomõ kiil|soomõ]] keelen. Tüü sai valmis joulukuun 1885. Jakob sõit' [[Helsingi]]he ja and' tüü trükkü. Tüü oll' pühendet akateemik [[Wiedemanni Ferdinand Johann|Wiedemannilõ]]. Doktoris tunnistamisõ aktus peeti Helsingi ülikooli aoluulis-filoloogilidsõn auditooriumin 24. radokuu pääväl 1886. 1887. a. taht' Jakob joba varrampa plaani võet "Setoraamadu" jaos matõrjaali kor'ata ja tüü lõpolõ viiäq. Tuu tarbis oll' tä joba 1884 ja 1886 [[Setomaa]]l ja 1887 lehekuun [[Pihkva]]n arhiivõ uurman käünüq. Tä olõs tahtnuq suvõl Setomaal kah kävvü, a sõaväe päästaap saat' timä ja Piitre kerko opõtaja Keussleri [[Poola]]maalõ, et nääq sääl väeteenistüsen olõvilõ eesti ja [[läti]] sõamiihile uman keelen jumalateenistüisi pidänüq.
==Pereh==
| |||