Lahkominek lehe "Vahtra Jaan" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Resümee puudub
Rida 49:
===Kunst===
 
Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ. Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "''Blanc et Noir''", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq. Peräst tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas (puulõikidõ mapp "Konstruktiivseq rütmiq", 1924; maaliq "Poiss ja kitarr" ni "Daam ja laud", 1925). 1920. aastagidõ keskel naas' Jaan tegemä raamadugraafikat.
 
1920. aastagidõ keskel naas' Jaan tegemä raamadugraafikat. Tä lei päämidselt kaasõkujonduisi, agaq kah illustrats'uunõ. Muuhulgan värskend' tä eesti raamadukunsti [[Barbarusõ Johannes]]se luulõtuisi kogo "Geomeetriline inemine" (1924) kubistligõ piltegaq. Vähätside vahõndidõgaq, säälhulgan värmikontrastõgaq (nt. must verevägaq), saavut' tä ekspressiivse üldmõo ([[Gailiti August]]i "Toomas Nipernaadi" illustrats'ooniq, 1928). Viil tekk' tä pilte [[Tammsaare Anton Hansen]]i, [[Koidula Lydia]], [[Ridala Villem]]i, [[Jakobsoni August]]i jt. raamatilõ. Vahtra Jaan väärtust' raamadukujondusõn selge loetava kirä.
 
1929 alanu perämädse loomaperioodi teoosõq ommaq realistliguq (maaliq "Tarto kalaturg" (1933), "Väimälä maastik" (1946)). Maalõ koloriit om mahedamb ja kujotusviis luudusõperätsemb, raamadupilte vorm om ütsikas'alikumb. 1930. aastagidõ lõpost pääle tekk' pall'o monotüüpijit. 1939 avald' opigu "Joonistamisõpetus".
 
====Vällänäütüseq====
 
*
 
===Kirändüs===
 
Kirotama naas' Vahtra Jaan aastasaa vaihtusõ aigu. Edimäne tekst ilmu trükün 1900. Timä luulõtuisi ja lühiproosat ni tõlkit [[Vinne kiil|vinne]], [[S'aksa kiil|s'aksa]], [[Soomõ kiil|soomõ]] jt. keelist ilmu aolehtin.
 
====Raamaduq====
 
*"Setu nali" (Tarto 1905) om setokiilne (?) ja sisaldas rahvalikkõ nal'ajuttõ.
*"Tõrre talu tagatoas" (Viljandi 1914) om näütemämg, miä ilmu var'onime Anni Paluoja all.
*"Minu noorusmaalt" I-III (Tarto 1934,1935,1936) om humoorikas mälehtüisiraamat, kon om juttu autori elokäügist aastaganiq 1918 ni kon om mitmõsugumast kultuuriluulist matõrjaali.
*"Laane kurus" (Tarto 1935) om seikluslik jahilugu.
*"Ohvrikivi" (Tarto 1937) om rahvaperimüse kogo.
*"Kuldne laev" (Tarto 1938) ja "Metsajärv" (Tarto 1940) ommaq noorõlõsuulõ kirotõt memuaarilidseq jutukogoq.
*"Taevaskoja ja Valgemetsa" (Tarto 1940) om [[Ivaski Albert]]igaq katõpääle kirotõt kodoluulinõ raamat.
*"Õngitsemas" (Talliin 1946).
*"Draama Liivimaal" (Tarto 1937) om [[Eesti kiil|eesti kiilde]] pant [[Verne'i Jules]]i romaan.
 
[[Category:Võromaa inemiseq]]