Lahkominek lehe "Napoleoni sõaq" kujjõ vaihõl

olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
(Vahtsõnõ leht: '''Napoleoni sõaq''' olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ ri...)
 
'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõaq]] midä [[Napoleon I|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]]. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja [[Ladina-Ameeriga|Ladina-Ameerigan]] naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai [[Briti impeerium]]ist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.
 
Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.
<!--
Meanwhile the Spanish Empire began to unravel as French occupation of Spain weakened Spain's hold over its colonies, providing an opening for nationalist revolutions in Latin America. As a direct result of the Napoleonic wars the British Empire became the foremost world power for the next century,[1] thus beginning Pax Britannica.
 
The Napoleonic Wars ended following Napoleon's final defeat at Waterloo on 18 June 1815 and the Second Treaty of Paris.
-->
 
[[Katõgooria:Aolugu]]
18 615

muudatust