Lahkominek lehe "Adsoni Artur" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 3:
'''Adsoni Artur''' (Artur Adson) (sündü [[3. radokuu päiv|3. radokuu pääväl]] [[1889]] [[Sännä külä|Sännän]], kuuli [[5. vahtsõaastakuu päiv|3. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1977]] [[Stockholm]]in) oll' luulõtaja, näütekiränik, tiatrikiränik ja memuarist. Taan, et timäst luulõtaja sai, mänge rolli tutvassaaminõ Underi Mariega (1913), kink seldsilises ja truus saatjas jäi Adson uma elo viimätside päivini. Väega tätsä oll' ka ütteastminõ Siuru kirändüsrühmäga (1917).
Varatsõmba luumisao joosul saaduq nimeq Sännä Trubaduur ja Paaž passisõq häste nii tä loomingu ku tä hindäga. Lõuna-Eestist, Sännäst peri Adson om olnuq eesti kiränduse kõgõ järekimmämb murdõluulõtaja. Murdõtekstiq ommaq kõigin timä ütsän luulõkogon (1917-1973). Debüüt „Henge palango” (1917) ja järgmäne luulõraamat „Vana Laterna” (1918) ommaq sündünüq Siuru kirändüsrühmä kuulumisõ aigo ni naid või kaiaq ku katõkõnõt Underi Marie edimäidsi luulõkokõga. Adsoni Arturilõ om umanõ luulõ köütmine latsõpõlvõmaiõ ja vanatestamentlikkõ lättidega. Adsoni loomingun om ütelt puult suurõjoonõlisust ja
[[Category:Võromaa inemiseq]]
|