Võro Liinatiatri om puulkutsõlinõ väikotiatri, miä tüütäs ku Võro Kultuurimaja Kannel allütsüs.

Varrampa kand' Võro Liinatiatri nimme Võro Tiatriateljee, a 2009. aastagast nimitedi tuu Võro Liinatiatris. Võron om tiatritegemine olnuq küländ kõrraperäline. Tuud naati tegemä joba 1891. aastagal, ku asotõdi Kandlõ selts, miä tüüt' ütesä aastakka. 1900. aastagal luudi Kandlõ näüterühm, koh as'aarmastajaq mängeq 1926. aastagani. Perän tuud alost' puulkutsõlinõ Kandlõ Tiatri, miä 1936. aastagal muutu kutsõlisõs Kandlõ Tiatris. Kannel sai ollaq kutsõlinõ 12 aastakka. 1949. aastagal alost' kutsõlinõ Lõunõ-Eesti tiatri, miä tüüt' kõgõst kolm aastakka ja perän sai tuu nimes Võro Rahvatiatri, mil oll' kõgõ pikemb tegotsõmisaig – tuu nime all tuudi näütemängõ püüne pääle 1952. aastagast 1998. aastagani. Et Võrol iks oll' naid tiatrientusiastõ, nakati tiatrit tegemä Võro Harrastustiatri nime all, a tuu nimi kavva es kestäq, selle et 2003. aastagal alost' Võro Tiatriateljee, miä 2009. aastagal nimetedi Võro Liinatiatris.

Parhillanõ aig

toimõndaq

Võro Liinatiatri nime all om vällä tuud 17 näütemängo ja kats noist, “Üürnikud” ja “Ümmargune null”, ommaq tiatri mängukavan ka 2012. aastaga sügüse. 2012. aastaga sügusest naksiq puhkma vahtsõq tuulõq, ku tiatrijuhis sai Rei Leino. Inne tedä oll' tiatrijuhis mitmit aastit Tagametsa Tarmo. Võro Liinatiatri tegemiisi alossäädüs om paigapäälidse keele ja kultuuri tähtsüse vällätuuminõ näide näütemängõn.

Liinatiatri man tüütäs ka Draamastuudio. Draamastuudio alossäädüs om arõndaq Võro kooliopilaisi loomingulisust, tarvitõn seoilmaaoliidsi tiatrimetoodikit ja nõvvõ. Säält om sirgunuq paar tunnõtut näütelejät. Näütüses Karpovi Sten, kiä om mängnüq Pärno tiatrin Endla ja saanuq tunnõtus sar'aga “Nurjatud tüdrukud”. Viil ommaq draamastuudiost võrsunuq Viselä Hendrik ja Otsari Lauli.

Välälingiq

toimõndaq