Vahtsõ-Kuustõ

Pindala: 3,6 km² (2020)[1]
Elänikke: 400 (1. vahtsõaastakuu 2020)[2]


Vahtsõ-Kuustõ


Vahtsõ-Kuustõ om alõvik Võnnu kihlkunnan Põlva maakunnan Põlva vallan.

Vahtsõ-Kuustõn ommaq raudtiijaam, rahvamaja, kuul ja lihapuut.

Vahtsõ-Kuustõ raudtiijaam ehitedi 1931. aastagal. Jaamahoonõq sai valmis 1934. aastagal ni häädü ärq II ilmasõa aigo. Päält sõa ehitedi puunõ maja, mink edeotsan oll' raudtiitüüliisi elomaja. Parhillaq om tuu maja tühi ni lagonõs.

Vahtsõ-Kuustõ rahvamaja om üle 70-aastadsõ esiqtegemistraditsioonigaq maja. Sääl saa lauldaq, tandsiq, näüdeldäq ja tetäq käsitüüd.

Vahtsõ-Kuustõ kuul om mõisakuul. Mõisa tetti 1789. aastagal, ku Ungern-Sternebrgi Otto Reinhold Ludwig eräld' Kuustõ mõisast (parahillanõ Vana-Kuustõ) Vahtsõ-Kuustõ. 1807. aastagal sai mõisa umalõ von Richteri Otto Magnus. Vahtsõ-Kuustõ algkuul luudi inneskidsen mõisahärbänin 1924. aastagal. Edimädsel aastagal tüüt' kuul viie, järgmädsil aastil kuvvõ klassigaq. Nõvvokogo aol tüüt' koolin katõssa klassi. Sama kooli man tüüt' ka latsiaid, miä tüütas ka seo ilma aigo. 1942. aastagal kolõ kuul parhillastõ herrästemajja, mis oll' seeniq olnuq valla rahvamaja. 1947. aastaga sügüse alost' tüüd noin ruumõn Maanuuri kuul, kohe võidsõq astuq kõik, kiä tahtsõq lõpõtaq säidse klassi. Parhillaq om koolin ütessä klassi.

Vahtsõ-Kuustõn ommaq sündünüq ilmarändäjä von Richteri Otto Magnus laulja Anni Toomas, sprinter Argo Golbergi Argo ja keemik Riivi Ilme. Pääle tuu om Vahtsõ-Kuustõ koolin käünüq poliitik Savisaarõ Edgar.

  1. Maa-amet, vaadatud 21. märtekuu 2020
  2. Statistigaammõt, vaadatud 10. märtekuu 2020