Vahtsõliina naasõ rahvarõivaq
Vahtsõliina naasõ rahvarõivaq ommaq Lõunõ-Eesti rahvarõividõ rühmän. Vahtsõliina naasõ rõivaq ommaq undruk, hamõq, tano, pihtsärk, suursärk, kasuk, sukaq ja kirivüü.
Undruk toimõndaq
Kõgõ vanõmbaq undruguq, midä Vahtsõliina kihlkunnan kannõti, ommaq kõriguq. Nuuq ommaq lihtsäq linadsõq vai villadsõq rõivalaiaq, miä köüdetäseq ümbre piha kirivüügaq. Alominõ serv om ilostõt värmilidse pailagaq. Pallapuuli ja kõrikit kannõti 19. aastagasaa lõpuniq. Undrukkõ tulõmisõga jäiväq pallapoolõq taadõpoolõ, noid kanti edesi suvõl ja koton. Kerikuhe minnen panti näile undruk pääle.[1]
18. aastagasaal nakasõq kokko ummõlduq undrukuid kandma. Kõgõ vanõmbaq undrukuq ommaq ütevärmilidseq. Edesipoolõ tulle muudi joonikasõq undrukuq, 1870. aastaga paiku kooti kaq kruudilist rõivast. Undrukuq ommaq parra pikkusõgaq, umbõn kandja munaluuni. Viir om säet volti, voldõq umbõs 3-4 cm sügäväq. Õmblus om kural vai parõmbal puul, tuu perrä, kas kandja om hää- vai kurakäeline. Ülemädsest veerest jääs õmblusõst umbõs 20 cm vallalõ, mink kaudu saa ligi karmanilõ. Undrukut kaits mustas saamisõ iist linane riba, miä om õmmõld alomadsõle puule. Ku seo määrdüs, harotõdas sjoo hame külest vallalõ ja mõstõdas är. [1][2]
Lätteq toimõndaq
- ↑ 1,0 1,1 Ester Pomerants, Ellen Järv. "Rahvarõivaste valmistamise juhend: Vastseliina naine", Tartu: Bookmill, 2018.
- ↑ rahvaroivad.ee.