Vahtsõliina naasõ rahvarõivaq

Vahtsõliina naasõ rahvarõivaq ommaq Lõunõ-Eesti rahvarõividõ rühmän. Vahtsõliina naasõ rõivaq ommaq undruk, hamõq, tano, pihtsärk, suursärk, kasuk, sukaq ja kirivüü.

Undruk

Kõgõ vanõmbaq undruguq, midä Vahtsõliina kihlkunnan kannõti, ommaq kõriguq. Nuuq ommaq lihtsäq linadsõq vai villadsõq rõivalaiaq, miä köüdetäseq ümbre piha kirivüügaq. Alominõ serv om ilostõt värmilidse pailagaq. Pallapuuli ja kõrikit kannõti 19. aastagasaa lõpuniq. Undrukkõ tulõmisõga jäiväq pallapoolõq taadõpoolõ, noid kanti edesi suvõl ja koton. Kerikuhe minnen panti näile undruk pääle.

19. aastagasaal naati kokkoummõlduid undrukkõ kandma. Kõgõ vanõmbaq undruguq ommaq ütevärmilidseq. Edesipoolõ tulliq muudu joonikadsõq undruguq, 1870. aastaga paiku koeti ka kruudilist rõivast. Undruguq ommaq parra pikkusõgaq, umbõs kandja munaluuniq. Viir om säet volti, voldiq umbõs 3-4 cm sügäväq. Ummõlus om kura vai hää poolõ pääle tuu perrä, kas kandja om hää- vai kurakäeline. Ülemädsest veerest jääs ummõlust umbõs 20 cm vallalõ, mink kaudu saa ligi karmanilõ. Undrukut kaits mustassaamisõ iist linane riba, miä om ummõld alomadsõ poolõ pääle. Ku tuu mustas saa, harotõdas tuu vallalõ ja mõstas ärq.

• 
  Rõugõ pallapuul
• 
  Vahtsõliina undruk
• 
  Vahtsõliina undrugu kangas

Hamõq

Vahtsõliina hamõq

Hamõq oll' suvõl naasõ päämine ihokatõq. Muul aol kannõti hamõht undrugu all. Hamõq om tett linatsõst kangast. Vastsõliinan om hamõq tett kolmõst kangajupist: käüseq ommaq häste piinüst käüsekangast, piht keskmädse jämehüsegä linatsõst ja undrugu alla käkit osa om pakladsõst kangast. Hammidõ kaalamulk om T-kujoga. Hammõ käüseq ja kaaldanõ om tihtsähe volti säet. Kooniq 19. aastagasaa keskpaigani kannõti Vahtsõliinan pistülidse kaaldasõga hammit. Olgõ pääle ummõldiq verevä kirägäq olalatiq, sammamuudu olliq kirädüq käüseperäq. Pidolik hamõq om kaaldasõ mant kokko köüdet verevä lindiga.

Kirivüü

Vahtsõliina kirivüü

Kirivüüd kannõtas undrugu ja suvõl hammõ pääl. Vüü om hariligult 3-4 cm lag'a, om tett ka laembit. Vüü om nii pikk, et taa küünüs kandja piha ümbre vähämbält kolm kõrda. Otsõn ommaq vabaq narmaq. Vüü köüdeti 3-4 kõrda ümbre kerre alt üles kerren, egä kõrd jäteti mineväst kõrrast 1-2 cm paistma.

Põll

Põllõ pidi kadma egä abielonaanõ. Tuu sai mõrsja pulman põllõtamisõ aigo, peräst tohe-es timä tuud ärq võttaq.

Vahtsõliina põll

Põllõq ommaq lihtsä lõikõ ja vällänägemisegä. Nuuq ommaq tettüq linatsõst kangast ja ommaq valgõq vai joonikasõq sinitside ja/vai verevide juunigaq. Vanal aol kanti ütevärmiliidsi undrugidõga üten puusapõlli. Ildampa kannõti etteköüdetüisi põlli. Nuuq ommaq ehidüq verevä koekirägäq. Alomidsõ veere pääl võidsõq olla narmaq.

Pääkatõq

Tütarlatsõq kanniq Vahtsõliinan vallaliidsi hiussit, abielonaanõ ja latsiga tütrik pidi kandma pääkatõt.

Vanal aol katt' naasõ pääd linik. Tuu köüdeti kukro takka nii, et linik oll' vasta pääd. Tuu pääle köüdeti helleroosa siidipail, mink otsaq jätediq ripma.

19. aastagasaa kesken tull' Vahtsõliinan muudu tano. Tuu om linatsõst, villatsõst vai tüllrõivast tett matal valgõ pääkatõq. Tano viilt ilostasõq vereväq kiräq. Pidoligul tanol om kukrohe pantuq vereväq siidipailaq. Kotost välän panti tano pääle rätt, miä köüdeti lõvva alt kinniq.