Vana-Egüptüs
Vana-Egüptüs oll' muistinõ tsivilisats'uun Põh'a-Afriga hummogujaon Niilusõ jõõ alambjoosul, sääl, kon s'oo ilma aigo om Egüptüse riik. Vana-Egüptüse aoluku loetas 3150. aastagast i.m.a., ku Alamb- ja Ülemb-Egüptüs lätsiq üte vaarao võimo ala, nink tuu kest' kolm aastagatuhandat. Tuun aoluun olliq rahulidsõq aoq, midä kutsutas kuningriiges, nink suhtõlidsõlt segätseq aoq, midä kutsutas vaihõpäälitsis aes. Peräst viimädse kuningriigi, midä kutsuti Vahtsõs Kuningriigis, lõppu naas' Vana-Egüptüse tsivilisats'uun aigopite häädümä nink Egüptüst naksiq vallutama võõramaalasõq. Vaaraodõ val'tsus lõppi ammõtlidsõlt 31. aastagal i.m.a., ku Rooma Impeerium vallut' Egüptüse ja tekk' tuust uma provindsi.
