Ameeriga härgkunn, vai ka lihtsähe härgkunn (ladina keelen Lithobates catesbeianus) om liik kunlaisi suguseldsist.

Härgkunn

ElopaigaqToimõndaq

Timä elopaigaq ommaq päämidselt Põh'a-Ameerikan, a täämbätsel aol või tä elläq ka Euruupan vai Lõunõ-Ameerikan. Mõnõn paigan peetäs tedä sissetükjäs liigis. Nä eläseq päämidselt suun, lumbin vai järven.

UmahusõqToimõndaq

Härgkunn om ütś suurõmbit kunlaisi, 9-15 cm pikk ja nii 500 grammi rassõ. Mõnikõrd või tä ka ollaq 20 cm pikkunõ ja kaaluq 800 grammi. Härgkunn või elläq 8-10 aastakka. Kõgõ pikemb eloigä om olnuq pääaigo 16 aastakka. Härgkunnaq ommaq territoriaalsõq ja esädseq võivaq ütstõsõ vasta agressiivsõq ollaq. Härgkunnaq jõudvaq hüpädäq 10 kõrda kavvõmbahe ku näide pikkus om.

Härgkunna kruuksminõ või ollaq väega kõva ja kõllaq tsipa ku härä mäürämine. Tuuperäst omgi härgkunnal sääne nimi. Oho kõrral tege tä kõvva rüükmist, miä kõlas tsipa ku kassi ŕaugminõ. Niimuudu and tä tõisilõ härgkunnõlõ hädäohost teedäq ja hiidütäs umma ründäjät.

Midä sööväqToimõndaq

Härgkunnaq sööväq kõiki vähämbit eläjit, kinkast joud üle käü. Näide kõtõst om löüt jüräjit, vähämbit sisalikka ja siugõ, tõisi kunnõ, vähki, vähämbit tsirkõ ja nahkhiiri.

Kuis pruugitasToimõndaq

Härgkunnõ ja näide poigõ sööväq nii suurõmbaq tsirguq ku ruumajaq. Mõnõn maanulgan sööväq inemiseq härgkunna jalgo. Ameeriga Ütisriigen pruugitas näid sakõst bioloogia tunnin lahkamisõs. Mõnikõrd pidäväq inemiseq näid ku kodoeläjit.