Arotus:Kreeka
Kas Kreekat es võinuq sõski Kreekas kutsu? Taa piässi jo tõsõ välte sõna olõma ja tuuga ee lubat. Nii niguq Leedu. Vai om näil midagi vahet? --Valdis 15:31, 18 joulukuu 2006 (UTC)
- Taa um, jah, vähä keerulidsõmb lugu. Muq ja mõnõ viil tähelepandmiisi perrä tüküseq vanõmbaq võrokõsõq ütlemä kolmandah pikkusõh - Kreeka. A siski e-ga, mitte i-ga. Tuu helü- ja kiräkujo Kriika um võro-eesti sõnaraamadu standardiseering, miä tulõ tuust, et taa nimi tüküs võro keeleh olõma tõistmuudu ku eesti keeleh - kolmandah pikkusõh, ja sääntseq sõnaq jo nõudvaq, et ee lännüq ii-s. A tegeligult kõnõlduh keeleh tuu ee seoh sõnah ii-s ei lääq. Nii et sõnaraamadu standardiseering um seo sõna man vägivaldnõ. Taa um minno hinnäst kah segänüq, ku olõ pidänüq taad sõnna peräh tuul standardiseeritül kujol pruukma. Ma arva, et õigõ olnuq järgmädseh sõnaraamatuh tetäq eräng ja andaq "Kreeka" kolmandah pikkusõh, a e-ga, nii nigu tuud periselt um pruugit. Tegeligult um sääntsit sõnno viil, koh sääne eräng um, nt peet(ü), veet(ü), sjoo (seo), sootska jne; Kreeka võinuq taaha erängide ritta manoq pandaq. Ma arva, et egaq tegeligult tuu ii-ga standardiseering nigunii läbi ei lääq, taa um saanuq pall'o kunstlik. Ku sa nõuh olõt, sis mi võinuq vikih rahumeeli ee-ga kujo pruukmistõ võttaq ja soovitaq tuu järgmäste sõnaraamatuhe kah nii sisse kirotaq.--Võrok 22:36, 19 joulukuu 2006 (UTC)
- Mino peräst võinuq mud'oki Kreeka ollaq. Olõ-iq tuud kolmandah pikkusõh Kreekat esiq kuulnuq, aga olõ-iq kah spetsiaalsõlt kullõlnuq.
- Tõnõ paiganimi, miä kah ilmselt pall'odõlõ väega võõras om, om Õuruupa. Sääl võinuq kaalu Õuropat vai eski Europat. --Valdis 09:29, 20 joulukuu 2006 (UTC)
- Säänest lühkü o-ga nigu Õuropa vai Europa võinuq jo kaalduq ja sõnaraamadu tüürühmäh arotaq. Ma olõ-i kimmäs, kas tuu um parõmb ku Euruupa, a mineq tiiäq, äkki um kah. Samal aol oldas täämbädsel pääväl iks häste harinuq, et taah nimeh piät tõõsõh silbih pikk helü olõma, ja tuu oo uu-s muutuminõ tah nii väega tohtnu-s sekäq. Sõnaraamadu perrä um kattõ muudu Õuruupa vai Euruupa. Tuu õu-helüga kujo um muidoki keelevahtsõndus. Tett um taa (Elleri Kalle nõvvo perrä) tuuperäst, et võro keeleh säänest umma (katsik)hellü nigu eu olõ-i, nt nimi Eugen üteldäs sagõhõhe Õugõn, (olõ kuuldnuq esiki Jõugan). Seost vahtsõndusõst tulõvaq viil muusõum, nõuroloogia jms, miä ummaq kõik muidoki ka eu-ga lubaduq. Mu meelest võinuq vikih pruukiq noid eu-ga kujjõ ja õu-ga kujoq sulgõ siseh ärq tuvvaq, nt Euruupa Liit (vai Õuruupa Liit) om ... ... . Umas võetasi niipiteh kimmähe parõmbahe. A taa tähendäs küländ suurt ümbretegemist, tuuperäst olnuq vaest mõistlik taa inne sõnaraamadukogoh üle arotaq. --Võrok 11:54, 20 joulukuu 2006 (UTC)
- Arotama jah pidänü inne ku midägi muuta. Tuu Õuropa pruukminõ Õuruupa asõmõl tähendänü tuud, et proovissi rõhko tõsõ silbi päält puulvägisi edimädse pääle (koh timä õigõ kotus om) nihutadaq. Võiollaq aopikku juhtusi tuu esiqhindästki, agaq võisiq pruuvi tuud asja veitse suunata. Täpselt sama lugu om sõnaga süstiim/süstem. Ja Õuropa puhul om viil tuu, et mitmõh keeleh (inglüse, s'aksa) omgi tä lühkese o-ga.
- Kreekast viil: kas tuu kolmanda välte algvorm piässi sõs olõma (vai om kunagi olnuq) Kriik (niguq Riig) ja kas tol juhul es pidänü käändmä: Kriik, Kreega, Kriika, muuhulgah ütlemä kreega kiil vai midägi säänest? --Valdis 15:18, 20 joulukuu 2006 (UTC)
- Olõ-i niimuudu kuuldnuq ei nännüq joht, niguq ka mitte sääntsit nigu Iist, Suum, Norr, Puul, Hiin. Kõigil nimil piä-i jo tingimäldäq üte silbiga algmuud olõma, um iks mitmõsilbiliidsi kah. --Võrok 15:18, 23 joulukuu 2006 (UTC)
- Säänest lühkü o-ga nigu Õuropa vai Europa võinuq jo kaalduq ja sõnaraamadu tüürühmäh arotaq. Ma olõ-i kimmäs, kas tuu um parõmb ku Euruupa, a mineq tiiäq, äkki um kah. Samal aol oldas täämbädsel pääväl iks häste harinuq, et taah nimeh piät tõõsõh silbih pikk helü olõma, ja tuu oo uu-s muutuminõ tah nii väega tohtnu-s sekäq. Sõnaraamadu perrä um kattõ muudu Õuruupa vai Euruupa. Tuu õu-helüga kujo um muidoki keelevahtsõndus. Tett um taa (Elleri Kalle nõvvo perrä) tuuperäst, et võro keeleh säänest umma (katsik)hellü nigu eu olõ-i, nt nimi Eugen üteldäs sagõhõhe Õugõn, (olõ kuuldnuq esiki Jõugan). Seost vahtsõndusõst tulõvaq viil muusõum, nõuroloogia jms, miä ummaq kõik muidoki ka eu-ga lubaduq. Mu meelest võinuq vikih pruukiq noid eu-ga kujjõ ja õu-ga kujoq sulgõ siseh ärq tuvvaq, nt Euruupa Liit (vai Õuruupa Liit) om ... ... . Umas võetasi niipiteh kimmähe parõmbahe. A taa tähendäs küländ suurt ümbretegemist, tuuperäst olnuq vaest mõistlik taa inne sõnaraamadukogoh üle arotaq. --Võrok 11:54, 20 joulukuu 2006 (UTC)