Nimmi kirotamisõst: nimmi pidänüq võro keeleh käändmä võro keele hindä, mitte eesti vai mõnõ muu keele perrä. Tuu tähendäs, et kõigilõ nimile tulõvaq võro keele käänüselõpuq ja käändmine käü vabahelükokkokõla, astmõvaeldusõ jm võro keele säädüisi perrä, nt nimekäänüs Sepp umakäänüs Sepä; nimek Mall umak Mallõ päälek Mallõlõ; nimek Kalvet, Kasak, Laurits, Laan umak Kalvedi, Kasagu, Lauridsa, Laanõ päälek Kalvetilõ, Kasakulõ, Lauritsalõ, Laanõlõ; nimek Bush päälek Bushilõ. Ku nime umanigul hindäl um midägi sääntse pruugi vasta, sis tä pidänü protestmä ja ütlemä, kuimuudu tä taht, et timä nimme pruugitasiq, nt nimek Meri ilmakäänüs Mereldä (vai Merildä, ku um tegemist president Merega, kiä um umma nimme esiq i-tüvega soovitanuq käändäq); nimek Lauritsa umak Lauridsa (vai Lauritsa, kui nime kandja esiq piäsiq sääntse tahtmisõ vällä käümä). Nime algkujjo (nimekäänüst) muutaq ei toheq, vällä arvat, ku jälq nime kandja esiq tuud um nii tahtnuq, nt nimek Sulev umak Sulevi päälek Sulevilõ (vai nimek Sullõv umak Sulõvi päälek Sulõvilõ, ku nime kandja esiq nii um pruuknuq ja sääne pruuk um vällä kujonuq). Üte sõnaga kaeq [vikipeediä säädüisi nimmi päätükkü.] --Võrok 10:01, 10 rehekuu 2006 (UTC)

Ma olõ kõgõ taaga peri, õnnõ midä tetäq nimegaq Peeter? Kas noidõ puhul kah piät nimekandja käest inne küsümä, ku Piitre võit kirotadaq? Võro keeleh om Peeter iks väega rassõ kirotadaq. --Valdis 10:55, 10 rehekuu 2006 (UTC)
Jah tuu um rassõ küsümüs, sääntsit nimmi um viil: Piitre (Peeter), Pärtli ~ Pärtle (Pärtel), Mihkli ~ Mihkle (Mihkel) jm. Või-ollaq piät sis säänest tüüpi nimmi jaos erängu tegemä. A sis piät vällä märkmä, kas iks tasos tuud erängut tetäq, ja kuq, sis kas üteainu nime jaos vai terve rühmä taad tüüpi nimmi jaos, a või-ollaq sis jo ka Kallõv-tüüpi ja või-ollaq viil määnestki tüüpi nimmi jaos? --Võrok 11:06, 10 rehekuu 2006 (UTC)
Naase leheküljele "Ummamuudu".