Babülon
Babülon (akkadi keelen Bābilim) oll' akkadi liinriik, miä alostõdi 1867. aastal inne miiq aoarvamist. Babüloni liin oll' ehitet Eufrati jõõ perve pääle.
Babülon oll' väikü liin tooni aoni, ku kuning Hammurabi pall'o maid ärq vallut' ja Babülonist uma riigi pääliina tekk'. Ku Hammurabi ärq kuuli, sis läts' timä riik lajalõ, a Babüloni liin jäi Babüloonia piirkunna kõgõ tähtsämbäs liinas. Pia jäi liin Assüüriä riigi võimu alaq ja oll' nii mitu aastagasata.
Kuvvõndal aastagasaal i.m.a. ehit' Vahtsõ-Babüloonia kuning Nebukadnetsar II liina uhkõ Ištari värehti ja üte säitsmest maailmaimmest, Babüloni ripvaq aiaq. 539. aastagal i.m.a. sai liinast Pärsiä riigi osa ja umbõs kats' aastagasata ildampa vallut' liina Makõdoonia Aleksandri ni sis pia jälkiq Pärsiä. Säitsmendäl aastagasaal miiq aoarvamisõ perrä valludiq Babüloni araablasõq ja piä jätiq inemiseq liina maaha.
Parhillaq ommaq Babüloni varõmõq Iraagin ja osa varõmit ommaq kõrda tettüq, turistiq saavaq noid kaiaq.