Paabõl

Paabõl om Piiblin seletet liin muistitsõn Mesopotaamian. Aoluulidsõn kontekstin tundas taad Babüloni nime all.

Paabõl piiblikombõn

Piiblilegendi perrä lõi Paabõli liina Sinearimaalõ Eufrati jõõ viirde perän viiuputust kõva jahimiis Nimrod. Ildampa sai tuust Paabõlimaa pääliin.

Kuq Paabõli riik vägeväs sai, muutuq tuu eloniguq uhkõs ni otsustivaq ehitäq taivahe küündüvä Paabõli torni. Tuupääle segäsi Jummal ehitüsmiihi keeleq nii ärq, et nuuq ütel pääväl äkki inämb ütstõõsõst arvo es saaq ni lätsiväq lakja, jätiväq torniehitüse katski; varrampa ollivaq kõik kõnõlnuq samma kiilt. Tuust luust om peri ütelüs paabõli segähüs.

Illatsõmal aol oll' Paabõl Piibli perrä kotus, kohes Babüloonia kuning Nebukadnetsar II kiudut' osa alaq hiitetüid juutõ. Sääl eletüt aigo kiudutamisõst kooniq tuuniq, kuq juudõl lubati jälq kodomaalõ tagasi minnäq, kutsutas Paabõli vangipõlvõs.

Vahtsõ Tõstamendi kombõn tundas Paabõlit kuq ilmaliina, miä om sündsüse hukkaminegi ja jumalakoirusõ tunnismärk. Johannõsõ avaldamisõraamatun ja mitmin tõisin teossin kuulutõdas toolõ mitu kõrda kato. Avaldamisõraamatun kujotas Paabõlit naanõ, niikutsut Paabõli huur.

Periolõminõ

Nimi Paabõl om võro kiilde ümbresäet tõõsõnd heebrea nimest בָּבֶל (Babel). 1. Moosõsõ raaamatun (1Mo 11:9) tõlgutas nimme Babõl tulõnõvat tegosõnast בלבל (bilbél), „segähämä“, miä juhatas kiili segähämise luu mano.

Periselt om heebreä nimi peri ummakõrda Babüloni akkadikiilsest nimest Bab-ili. Tuud tõlguti joq Babüloonian kuq „jumalidõ värdet“, aq tõõnäolidsõlt om tuu sõskiq rahvalik arvaminõ. Nime edimäne tähendüs ja periolõk om tiidmäldäq.

Aoluulinõ tagamaa

Lisas Babülonile om ka tõiõsil legendi osõl aoluulinõ tagamaa. Sinearimaad tunnõtas täämbädsel pääväl aoluukirändüsen Sumõri nime all, sääl oll' üts ilma vanõmbit tsivilisatsiuunõ. Nimrodit om köütet sakõstõ Mesopotaamia jumala Ninurtagaq, kuikiq om kaq tõisi periolõgiseletüisi (nt Uruki kuning Enmerkar). Paabõli torni mõttõ alossõs om arvadaq mesopotaamlaisi kommõq luvvaq liinohe suuri astmõktempliid tsikuraatõ, täpsämbähe Babüloni tsikuraat Etemenanki.

Juudiq ollivaq tõtõstõ üts rahvist, kedä Vahtsõ-Assüüriä riigin ütest kotussõst tõistõ elämä panti. Taa riiklidse poliitiga võtõq pidi avitama alaqhiidetüid maid rahustaq ja suurriigi valitsusõlõ alaqhiitäq. Kuning Nebukadnetsari edimäne nimi oll' Nabu-kudurru-ussur.

Paabõl täämbädse päävä kultuurin

Kuna Piibli om Euruupa kirändüse kaanonis, ommaq säälseq motiiviq andnuq pikkä aigo lätteainõt kõgilõ Euruupa kultuuri valdkunnõlõ. Paabõli legendiq ommaq löüdnüq kotussõ kirändüsen, kunstin, filmin jm.

Paabõli torni ommaq kujotanuq näütüses Pieter Bruegheli vanõmb, Lucas van Valckenborch ja M. C. Escher.

Ulmõseriaalilõ „Babylon 5“ nime andnuq ilmaruumijaam Babylon 5 luudi Paabõli näüdüsse perrä, kuna oll' mõtõld mitmõsugumaidsi tsivilisatsiuunõ kokkusaamisõ kotussõs, kon segähüseq rassiq, kultuuriq ja keeleq.

Eesti kirändüsen om Paabõli võtnuq hindä liinilma aloskujos ja nimes Remsu Olev romaanin „Kurbmäng Paabõlin“. Kiilisegähämise luku om tõlgutanuq Kasagu Enn romaanin „Vaba pattusadamisõ säädüs“.

Nimi Paabõl Eesti keelen

Teno nimekujo Paabõl juurdumisõlõ eesti piiblikeele kombõn pruukvaq mõnõq usotiidläseq taad täämbädseniq pääväniq kaq aoluulisõ Babüloni kotsilõ. Sääne nimepruukminõ olõ-iq sõskiq kiräkeelen lajalt levinüq egaq normeerit.

Nimme Paabõl Babüloni ja nimme Paabõlimaa tuu ümbre olõva maa kotsilõ ommavaq tarvitanuq näütüses „Piibliteedüssõnaraamat“ (1996) ja „Piibliatlas“ (1994, 4 kaarti, lk 18-19), sammamuudu Masingu Uku uman käsikirälidsen loenguüleskirotusõn „Iisraeli rahva aolugu“.