Briti Columbia
Briti Columbia provints |
Riik: Kanada |
Suurus: 944 735 km² |
Elänikke: 4 849 442 (2018) |
Keskus: Victoria |
Kon Briti Columbia Kanadan om |
---|
Briti Columbia om provints Kanadan.
Briti Columbia nimest
toimõndaqProvints, midä s'oo ilma aigu tunnõtas Briti Columbia nimega, oll' umal aol osa maast, midä inglüse meresõitja Drake'i Francis kuts' Vahtsõs Albionis (Albion om Inglüsmaa tõnõ nimi). Ku kaptõn Vancouveri George jousõ Põh'a-Ameeriga õdaguranda üle 200 aastaga ildampa, 1790. a., jagi tä piirkunna kolmõs osas ja and' egalõütele vahtsõ nime.
Suurõ saarõ, midä täämpä tunnõtas ku Vancouveri saart, nimit' tä Quadra ja Vancouveri saarõs, hindä ja umast hispaania maiõuurjast sõbra Don Juan Francisco de la Bodega y Quadra perrä. Ranna lõunapoolidsõ jao, kohe kuuluvaq ka Washingtoni ja Oregoni osariigi osaq, nimit' tä Vahtsõs Georgias tuuaigsõ Inglüse kuninga George II perrä. Lõpus nimit' tä ranna põh'a- ja keskosa Hanoveris, Hannoveri huuvkunna avvus.
Ku Vancouveri saar vällä jättä, es kestäq Vancouveri annõt nimeq kavva. Nuuq muudõtivaq ärq 19. aastagasaa alostusõn. Maiõuurjalõ Fraseri Simonilõ anti käsk luvvaq säälkandin edimädseq õuruuplaisi asundusõq. Ranna põh'ajaolõ and' tä nimes Vahtsõnõ Kalõdoonia (Caledonia om Skotimaa ladina keelen), s'ollõ et tuu kandi maastik oll' tä jaos Skotimaa mäki muudu. Lõunapoolidsõmba jao nimit' tä Columbias Columbia jõõ perrä, miä sääl om. Ku piir Ameeriga Ütisriike ja Kanada vaihhõl paika panti ja suurõmb jago lõunapoolidsõst maast läts' Ameerigalõ, nimitediq Kanadalõ jäänüq maa ümbre Briti Columbias, s'ollõ et tuu jäi Briti kontrolli ala. Ku 1871. a. luudi provints, sai ka tuu nimes Briti Columbia.
Provindsiq: Alaq: |