ESTCube-2
ESTCube-2 om Eesti Tudõngisatõlliidi Tsihtasotusõ kolmõmõõdulinõ kuupsatõlliit. Kolmõmõõdulinõ tähendäs, et kuupsatõlliit om üts ütsüs, miä om kokko pant kolmõst 10 x 10 x 10 cm klotsist, miä kaaldvaq kooniq 1,33 kg. Tuu tähendäs, et ESTCube-2 satõlliit om 30 cm pikk ja kaald kooniq neli killo.[1]
ESTCube-2 om ESTCube programmi tõõnõ satõlliit, edimäne oll' ESTCube-1.
ESTCube-2 joud' uma lindamistii vai orbiidi pääle 9. rehekuu pääväl kell 4.36 Eesti ao perrä.[2]
Aolugu toimõndaq
Satõlliidi tegemisega naatiq pääle 2014. aastaga vahtsõaastakuul, miiskund ja raha saadiq kokko 2016. aastagal.
Tiidüsliguq tsihiq toimõndaq
Nigu ESTCUBE-1, om ESTCube-2 hariduslik-tiidüslik projekt, mink tsiht om andaq üliopilaisilõ ja keskkooliopilaisilõ võimalus ilmaruumimissiooni luumisõ man kaasa tetäq. Satõlliidi disain, prototüüp, mud'eli kokkopandminõ, katsõtamisõq ja ilmaruumin lindaminõ ommaq kõik üliopilaisi vastutaq.
ESTCube-2 satõlliit om ehitet et näüdädäq, ku häste tuu süväilmaruumi avastaq joud ja sutt. Maa kotsil ollõn saa pruukiq maa pääle kaemisõ kaamõrit, et kor'adaq teedüst biomassi kotsilõ.
ESTCube-2 päämäne mõtõq om pruuviq, kuimuudu tüütäs eelektri-pääväpur'o vahtsõnõ plasmapiduri teknoloogia. Vahtsõ plasmapiduriga tahetas satõlliit Maa tuulõtaivahe tullõn ärq palotaq. Tulõvanaon loodõtas plasmapiduriga ilmaruumin lindava prügü vasta saiaq, et nuuq satõlliidiq, miä inämb ei tüütäq, ärq palotaq.
Satõlliidi ehitüsest ja edendüsest om kirotõt mitukümmend bakalaureusõ-, magistri- ja doktoritüüd.
Kaeq viil toimõndaq
Lätteq toimõndaq
- ↑ ESTCube. Meediä jaos. Pruugit 12.10.2023. (eesti keelen)
- ↑ ERR Novaator. Tudõngisatõlliit ESTCube-2 joud' Maa orbiidi pääle. 09.10.2023. Pruugit 12.10.2023. (eesti keelen)
Välälingiq toimõndaq
- ESTCube-2 ammõtlik kodoleht (eesti keelen)