Eurütmiä
Eurütmiä (kreeka k. εὖ eu 'hää', 'õigõ' ja ῥυθμὀς rythmos 'rütm', ehk sis 'üteline liikminõ' vai 'illos liikminõ') om liikmiskunst, miä luudi 20. aastagasaa algusõn (1908–1925) S'aksamaal ja Sveidsin antroposoofia luuja Steineri Rudolfi oppuisi perrä. Eurütmiät kandas ette ku eräle kujotajat kunsti, a ka ku lavastuisi ütte ossa. Ravieurütmiät tarvitõdas tervüse parandamisõs. Waldorf-koolõn om eurütmiä kõrralinõ opiainõq.
Eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus). Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises. [1]
Eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga. Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka "nättäväs muusikas" vai "nättäväs kõnnõs". Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku "hinge kunstist". Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä. Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.
Lätteq toimõndaq
- ↑ "About Eurythmy Therapy". Hermes Health. Kaet 28.11.2007