S'aksamaa

Bundesrepublik Deutschland

S'aksa lipp S'aksa vapp'
Riigi tunnuslausõq: Einigkeit und Recht und Freiheit
Riigikiil'	s'aksa kiil
Pääliin	Berliin
President	Frank-Walter Steinmeier
Pääministri	Olaf Scholz
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 61 357 026 km² 2,4%
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 14. 82 443 000 230/km²
Hindäperi
Raha	Õuro
Aovüü  - suvõaig	Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2)
Riigihümn'	Das Lied der Deutschen
Internetitunnus	.de
Telefonikuud'	49

S'aksamaa (S'aksa Liitvabariik, s'aksa keelen Bundesrepublik Deutschland) om föderaalnõ vabariik Kesk-Õuruupan. S'aksamaa S'aksamaa naabriq ommaq Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksõmburk, Belgiä ja Holland. Põh'a puul om luudusligus riigipiiris Põh'ameri ja Õdagumeri.

S'aksamaa päälinn om Berliin. Saksamaal om 16 liidomaad ja 82 mill'onat elänikku.

Nimi

1949. aastagast om riigi ammõtlinõ nimi Bundesrepublik Deutschland, võro keelen S'aksamaa Liitvabariik (kooniq 1983. a S'aksa Föderatiivnõ Vabariik).

Rahvastik

2010. aastaga saisoga om S'aksamaa Euruupa Liido kõgõ suurõmba inemiisi arvoga riik. Maailman om S'aksamaa inemiisi arvo poolõst 15. kotusõ pääl. Rahva tihehüs om S'aksamaal 229.4 inemist kruutkilomiitre kotsilõ.

Keskmäne eloigä om 79,9 aastagat. Ütel immäl om keskmädselt 1,4 last ja kuulminõ om 7,9 1000 inemise kotsilõ 2009. aastaga saisoga. Neoq näütäjäq ommaq üteq maailma madalambaq.

91% S'aksamaa inemiisist ommaq s'akslasõq. 2004. aastaga seisoga registreeriti S'aksamaal säidse mill'onat välisriike kodanikku.

Luudus ja ilm

S'aksamaal om paras ilm lämmä suvõ  ja külmä talvõga, a pikembit külmi ja lumitsit aigõ om harva. Vihma satas aastak läbi. Talvõ keskmäne lämmäkraat om 0 °C. Taivavii hulk om paras, 500 mm.

Viikogoq

Jõõq

Kõgõ pikembäq:

1.Doonau (Donau; 2852 km) 2.Rein (Rhein; 1320 km) 3.Elbe (1165 km) 4.Oder (866,12 km) 5.Mosel (545 km) 6.Main (524 km) 7.Inn (510 km) 8.Weser (433 km) 9.Saale (413 km) 10.Spree (382 km)