Friisi keeleq (Frysk, Friisk, Fräisk)
Kõnõldas Hollandin ja S'aksamaal
Kõnõlõjit 480 000
Ammõtlinõ kiil Hollandin, S'aksamaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund indoõuruupa
Keelerühmäq germaani
Keelekoodiq
ISO 639-1 fy (õdagufriisi)
ISO 639-2 fry (õdagu-), frr (põh'afriisi)
ISO 639-3 fry (õdagu-), frr (põh'a-), stq (seelterfriisi)

Friisi keeleq kuulusõq õdagugermaani kiili inglüse-friisi alarühmä.

Friisi keeleq      Õdagufriisi kiil      Põh'afriisi kiil      Hummogufriisi kiil
Katskeeline silt Hollandi Friisimaal - üleväh õdagufriisi- ja all hollandikeeline kiri

Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil. Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õdagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles. Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago. Hummogufriisi keele viimäst täämbätseni pääväni alalõ hoitunut jako kutsutas seelteri vai seelterfriisi keeles.

Friisi kiili kõnõlõjidõ arvos hinnatas nii 480 000 inemist. Naist ligi 470 000 eläs Hollandi Friisimaa provindsin ja kõnõlõs õdagufriisi kiilt. Ülejäänüq friisi kiili kõnõlõjaq eläseq põhilidsõlt S'aksamaal ja kõnõlõsõq põh'a- vai hummogufriisi kiilt.

Kaeq viil

toimõndaq