Futurism

Seo artikli om seto keeleh.

Boccioni Umberto, Ruumih jakkumisõ ainulidsõq vormiq (1913)

Antonio Sant Elia - Urbanistik şəkil

Futurism (ku sõna om ladina keelest tulnoq ja tähendäs tulõvikko) om 1909. aastakal Itaaliah luud kirändüs- ja kunstivuul. Futuristel oll' uma manifest, minka mõtõl' vällä ja kirot' üles itaalia luulõtaja Marinetti Tommaso Filippo. Manifest ilmo 20. radokuu pääväl 1909. aastakal aoleheh Le Figaro.

Edimätseh manifestih hõigati vällä, õt tsivilisatsiooni saavutusõq ommavaq imelitseq ja näide ülesmärkmisest om vaia vastast muudu kunste. Vana kunst kõlba-ai kohegi ja muusõumiq ommaq surnuaiaq. Tehnika edesiminemisõ näütäminõ om pall'o tähtsämb, ku inemise hingest midägi otsminõ. Marinetti arvas': “Kipõstõ sõitva võiduajamisõmassin, miä om ku suurtükükuul, om ilosamb Samotharke Nikest!”

1910. aastakal teiväq futuristlikuq maaljaq tõõsõ, uma manifesti, koh lätsivaq kiränike mõttidigaq edesi. Manifesti vällämõtlõja oll' skulptor Boccioni Umberto. Tuu perrä pidi maalmisõkunst jätmä maaha mõnõq vanaq sisse harinuq motiiviq, näütüses ihoalastõ inemiste maalmisõ. Ao edesiminemist tull' näüdädäq pildi pääl. Tuu tähendäs, õt üte pildi pääle tull' maaliq ao perrä edesimineväq liigutusõq, tegemiseq. (Näütüses- juuskvalõ pinile tetti ala nelä jala asõmõl katskümmend jalga. Pildi kaeja pidi arvo saama - pini juusk edesi.)

Futurismi perrä tulliq vanaq sisseharinoq kombõq maaha jättäq. Inemise mõttõq, tundmisõq ja murrõq tulliq edesi andaq vastast muudu selle, õt elo oll' lännüq kipõst ja massinit tull' muudku mano. Futurism näütäs vällä täämpätse ilma kibõhust ja mitond näko, kitetäs sõta, massinit, edesiminemist.

Futurismi lahksõ arq Edimäne ilmasõda. Üts park futuristõ tundsõ hinnäst petetühe, ku nägi, kuimuudu sõah massinidigaq ümbre käüdäs, tõõnõ park läts' jovvu kitmisõ peräst ullist ja lei kampa inemistega, kiä kitiväq hüäst õnnõ ummi mõttit ja sunnõvaq ummi mõttid tõisilõ pääle - Marinetti läts' kampa Mussolini fašismigaq.