Giovanni Pierluigi da Palestrina

Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. radokuu päiv 1525 vai 2. radokuu päiv 1526 – 2. radokuu päiv 1594) oll' renessansiao viiemeistre, Rooma kuulkunna kõgõ tähtsämb iistsaisja. Timä luudut peetäs renessansiao mitmehelülidse muusiga haripunktis.

Elokäük

Palestrina sündü 1525. aastagal Palestrina liinan Itaalian ni tüüt' inämbüse umast elost mitmõsugumaidsin Rooma kerikin, kon oll' muusiga kirotamisõ kõrvalt ka hõrilamängjäs ni koorijuhis. Timä muusiga miildü paavst Julius III-lõ nii veiga, õt paavst and' timäle Rooma Pühä Piitre kerigu kapellmeistri kotussõ. Palestrina kuuli 1594. aastagal rõnnakelme palanikku.

Muusiga

Palestrina luudut kompositsioonitehnikat kutsutas "Palestrina stiili kontrapunktis" vai "kimmä stiili kontrapunktis" (eesti keelen "range stiili kontrapunkt"). Palestrina stiili säädüseq om Palestrina muusiga päält üles kirotanuq 18. aastagasaa austria viiemeistre ni muusigatiidläne Johann Joseph Fux. Fuxi tüüd om pall'o tävvendänüq 20. aastagasaa taani muusigatiidläne Knud Jeppesen. Palestrina stiil om mõotanuq õdagumaiõ klassigalidsõ muusiga edenemist veiga pall'o, seo man näütüses Johann Sebastian Bachi luudut.

Palestrina stiilile om umanõ: 1) viirmäne tehniline kõrraperälisus; 2) õga helü võimaligult suur esiqolõminõ; 3) viie tasakaalu säet liikminõ; 4) dissonantsõ kimmält säädüsperäne pruukminõ.

Palestrina om kirotanuq 100 missat, 300 motetti, 35 Magnificat'i ni pall'o muud.