Iiri kodosõda

Iiri kodosõda (iiri keelen Cogad Cathartha na hÉireann, inglüse keelen Irish Civil War) oll' sõda, midä peeti piimäkuu katõkümne katsandast pääväst 1922 kooniq lehekuu katõkümne neländä pääväni 1923. Kodosõda tull' perän Inglüse-Iiri sõta ni tuu sõa põhjus oll' Inglüse-Iiri leping ja Iiri Vaba Riigi asotaminõ. Riik olõ-õs tävveste esiqsaisva, a kuulu Suurbritannia valitsusõ alaq.

Iiri Vaba Riigi sõameheq laiva pääl kuulipiljidõ takan.

Sõan oll' kats puult: Iiri vabariiklasõq ja Iiri rahvuslasõq. Rahvuslasõq, näide seldsin Iirimaa Aoldõdsõ Valitsusõ (vai Iiri Vaba Riigi) väeq, toediq Inglüse-Iiri lepingut. A vabariiklasõq ütliq, et leping om Iiri Vabariigi ärqandminõ. Pall'oq noist, kiä konfliktin võitliq, olliq olnuq Iiri esiqsaisvussõa aol Iiri Vabariiklidsõ Armee (Irish Republican Army, IRA) liikmõq.

Kodosõa võidiq Iiri Vaba Riigi väeq, kel olliq parõmbaq sõariistaq, saaduq Briti valitsusõlt. Tuun sõan kuuli rohkõmb inemiisi ku inne olnun esiqsaisvussõan ni tuu lahast' Iiri ütiskunda mitmõ põlvõ joosul. Ka Iiri Vabariigi kats kõgõ tähtsämbät eräkunda, Fianna Fáil ja Fine Gael, ommaq sündünüq sõa vastanpoolist.

Taust

Leping ni tuu tagajäreq

Inglüse-Iiri leping sõlmiti tuuperäst, et lõpõtaq Iiri esiqsaisvussõta (1919–1921) Iiri Vabariigi ja Suurbritannia Ütiskuningriigi vaihõl. Lepingu perrä pidi Iirimaal olõma uma valitsus, sõavägi ja politsei. Leping lubasi Põh'a-Iirimaal (kuus põh'apuulsõt krahvkunda – Fermanagh, Antrim, Tyrone, Londonderry, Armagh ja Down –, kon suurõmb jago elänigõst olliq protõstandiq) vahtsõst vabariigist vällä astuq ja jäiäq Ütiskuningriigi alaq, midä tä tekk'ki. A tuu asõmal, et asotaq esiqsaisva vabariik, midä inämbüs iirlaisi taht', pidi Iiri Vaba Riik olõma konstitutsioonilinõ monarhia Briti Impeeriümin. Riigipääs pidi saama Briti valitsõja, samma viisi niguq Kanadan ja Austraalian. Ingläseq kitiq tuud lahendust salahuisi joq inne kõnõluisi, a Sinn Féini juht' Éamon de Valera olõ-õs peri. Leping ütel' ka, et vahtsõnõ Iiri Oireachtas (parlament) piät Briti kuningalõ truudust vanma.

Pall'oq Iiri vabariiklasõq olõ-õs vandõga rahulõ. Päält tuud tugõsi leping Iirimaa jagonõmist, miä Westminsteri parlament oll' otsustanuq joq 1920. aastagal Iirimaa valitsõmisõ säädüsen (inglüse keelen Government of Ireland Act). IRA oll' kõgõ veidemb rahulõ tuuga, et lepingu perrä pidi lakja saadõtama edimäne Dáil (Iiri parlament), Iirimaa pidi jäämä konstitutsioonilidsõs monarhias ja üts jago sadamit Iirimaa lõunõveeren – Cobh, Bearhaven ja Lough Swilly – tull' jättäq Briti Kuninglidsõlõ Mereväele. Tuu kõik oll' põhjus, mille IRA lahki läts' ja kodosõda pääle naas'.

Michael Collins, vabariiklaisi juht', kiä oll' juht'nuq Iiri miis'kunda lepingukõnõluisi aol, ütel', et leping anna-as joht „tävvelist vabahust, mink poolõ kõik rahvaq saandõlõsõq ja midä edendäseq, a vabahusõ, et püüdäq saiaq vabahust“. Tuust huul'madaq usksõq lepingu vastalidsõq 1922. aastagal, et leping anna-ai kunagiq Iirimaale tävvelist esiqsaisvust.

Laheq rahvuslidsõn liikmisõn

Laheq, miä lepingust tull', oll' väega eräsline. Pall'oq juhiq mõlõmbilt poolilt olliq olnuq esiqsaisvussõa aol lähkedseq sõbraq ni tuu tekk' tülüq viil kõvõmbas. Michael Collins ütel' ildampa, et Éamon de Valera tiid', et Suurbritannia tunnista-ai hindäperi Iiri Vabariiki, ja lähät' timä lepingukõnõluisilõ, selle et timä süüdü jääsiq. De Valera oll' jällekiq vihalinõ, et Collins ja Arthur Griffith olliq lepingulõ alaq kirotanuq, a olõ-õs timäga egaq Iiri kabinetiga nõvvo pidänüq.

Dáil Éireann, Iiri Vabariigi parlament, võtt' lepingu vasta vahtsõaastakuu säitsmendäl pääväl, 1922. 64 hellü anti puult ja 57 hellü vasta.

Päält lepingu vastavõtmist ast' de Valera Vabariigi Presidendi ammõtist tagasi ni ütel', et lepingu vastavõtmisõga murdvaq Dáili liikmõq truudust Iiri Vabariigilõ. Tä kitt' lahendust, mink puhul olõsiq Iiri Vaba Riik Briti Liidoga (inglüse keelen British Commonwealth) köüdet, a sõskiq erälde ütsüs, mitte liigõq.

Paastukuu säitsmetõistkümnendal pääväl, 1922. aastagal asot' de Valera partei Cumann na Poblachta (Vabariiklinõ ütehüs), jäien samal aol Sinn Féini liikmõs. Päält tuu reise tä Iirimaad piten ja õhut' rahvast edesi võitlõma, kuikiq leping oll' vasta võet.

Nuuq, kiäq olliq lepingu puult, lõiq Aoldõdsõ Valitsusõ, mink juhiq olliq Michael Collins ja Arthur Griffith. Tuud valitsust tunnist' ka Suurbritannia.

Tuu, miä periselt kodosõani vei, oll' siski IRA lahkiminek. 1922. aastaga radokuun nakas' Collins kokko pandma vahtsõt Rahvuslist Armeed, kon olliq nuuq IRA ütsüseq, kiäq olliq lepingu puult. Sama aastaga paastukuun kuts' IRA kokko kogondusõ, kon suurõmb jago arvas', et Dáilil olõ-õi õigust Iiri Vabariiki lakja saataq. Kats puult lätsiq hindävaihõl piaaigo kakkõlõma.

Mahlakuun otsust' üts jago lepingu vasta olõvast IRA-st Aoldõdsõlõ Valitsusõlõ avaligult vasta naadaq. Näid juhtõ Rory O'Connor ni nääq valludiq Nelä Kohtu, Dublini kohtusüstemi keskusõ. Verevalamisõ ärq hoitmisõs sõlmõ Collins lepingu de Valeraga, et Sinn Féini vahtsõst kokko köütäq, ja Aoldõsõ Valitsusõ vasta olõva IRA-ga, kiä taht' alostaq sõaliidsi operatsiuunõ Põh'a-Iirimaal.

O'Connori juhiduq vabariiklasõq loodiq, et võitlus Suurbritanniaga nakkas vahtsõst pääle ja tuu ütistäs IRA näide ütidse vainlasõ vasta. A lepingu puult olijaq näiq Nelä Kohtu vallutamisõn õnnõ mässokatsõt. Arthur Griffith ütel', et näid piäsiq kõrralt ründämä, a Michael Collins, kiä taht' kodosõast egä hinna iist kõrvalõ hoitaq, jätt' nääq algusõn rahulõ.

1922. aastaga piimäkuu kuvvõtõistkümnendäl pääväl olliq Iiri Vaba Riigi edimädseq valimisõq. Michael Collins oll' püüdnüq asjo klaariq ni taht' päält valimiisi luvvaq Inglüse-Iiri lepingu puuldajist ja vastaliidsist ütte valitsust. Tä oll' olnuq peri ka vabariiklikku muudu konstitutsiooniga. A inne valimiisi kiild' Suurbritannia vabariikligu konstitutsiooni ärq ja ähvärd' Iirimaad rünnädäq, ku lepingust kinniq peetä-äi. Collins and' vastamiilt perrä. Sinn Féini ütistämisest tulõ-õs midägi vällä ja valimiisilõ läts' kats vainolist eräkunda, kiä mõlõmbaq kutsiq hinnäst Sinn Féinis. Valimisõq võit' lepingu puult ollõv Sinn Féin, kedä juhtõ Collins, a de Valera, timä poliitilidsõq puuldajaq ja suurõmb jago IRA-st olliq iks lepingu vasta.

Collinsi ja Griffithi juhtimisõ all nakas' Aoldõnõ Valitsus luuma Rahvuslist Sõaväke, IRA asõmal, ja vahtsõt politseid. Säälsaman oll' selge, et vahtsõnõ sõavägi pandas kokko innitsest IRA-st, tuuperäst lubati ka lepingu vastalidsõl IRA-l võttaq hindäle Iirimaalt ärq minevä Briti sõaväe kasarmit ja sõariisto. Tuu tähend', et 1922. aastaga suvõs kontroll'e Aoldõnõ Valitsus õnnõ Dublinit ja mõnt ütsikut krahvkunda. Võitlus naas' pääle sõs, ku Aoldõnõ Valitsus pruuvõ hindä võimusõ alaq võttaq lepingu vasta olõvit IRA ütsüsi, kel olliq kõrraliguq sõariistaq.

Sõa käük

Võitlus Dublinin

Nelä Kohto hoonõq pommitamisõ aol.

Kümme päivä päält valimiisi lasiq kats IRA liigõt Londonin maaha pensionil olõva Briti kindrali, Henry Wilsoni. Lepingu vastalidsõ IRA köüdüst tuu as'aga õnnistu-us tõõstaq – võimalik, et Wilsoni lask' tappaq ka Collins esi, kättemassus tuu iist, et Wilson oll' olnuq Põh'a-Iirimaa sõanõvvoandja –, a Suurbritannia süüt' IRA ütsüst, kiä oll' vallutanuq Neli Kohust. Briti valitsus ähvärd' Collinsit, et ku tä Neljä Kohust uma kontrolli alaq võta-ai, ründäseq näq hoonõht esiq.

Tõõsõs võtt' lepingut puuldav IRA vangi üte lepingu vastalidsõ IRA ohvitsõri. Vastussõs võtt' Nelän Kohtun ollõv IRA ütsüs vangi Vaba Riigi ohvitsõri.

Michael Collins ja Aoldõnõ Valitsus anniq lepinguvastalidsõlõ IRA ütsüsele Nelän Kohtun viimädse võimalusõ alaq andaq, a nuuq olõ-õs peri. Piimäkuu katõkümne katsandal pääväl ründsiq lepingut puuldavaq väeq Neljä Kohust sõariistoga, miä olliq lainaduq Briti sõaväelt.

Vaba Riigi väeq pommidiq Neljä Kohust suurtükkega. Sääl seen olõvaq vabariiklasõq olliq õnnõ kergide sõariistoga, selle anniq nääq alla päält katõpääväst pommitamist.

Võitlusõq Dublinin käveq edesi. Lepingu vastalinõ IRA võtt' hindä kontrolli alaq O'Connelli uulidsa ni naas' pääle uulidsavõitlus. Mõlõmbalt poolõlt kuuli 65 inemist ja haavadaq sai 280. Kuulnuidõ siän oll' ka üts vabariiklaisi juht', Cathal Brugha. Päält tuud võtiq Vaba Riigi väeq vangi 500 lepinguvastalidsõ IRA sõamiist. Hainakuu viiendäl pääväl oll' võitlus läbi ja Dublin Vaba Riigi sõaväe käen. Lepingu vasta olõvaq IRA väeq kaihtuq üle riigi, päämidselt lõunõ ja õdagu poolõ. Dublini vallutaminõ sundõ Iiri Vaban Riigin olõvit IRA ütsüisi lõpligult puult valima. Suurõmb jago ast' liito lepingu vastaliidsi väkiga, kedä juhtõ Liam Lynch.

Vastanpoolõq

Mõlõmbaq poolõq püvviq seletäq, et näil om õigus. Vaba Riigi puuldajaq õigustiq hinnäst tuuga, et Dáil oll' Inglüse-Iiri lepingu vasta võtnuq ja rahvas oll' valimiisil andnuq rohkõmb helle lepingu puult olõvalõ Sinn Féinilõ. Lepingu vastalidsõq – vabariiklasõq – vaidliq vasta, et leping oll' vasta võet selle, et Briti valitsus ähvärd' Iirimaad sõaga. Tuuperäst näütä-äs lepingu vastavõtminõ joht rahva vapa tahet, a rahva hirmu, ni Aoldõnõ Valitsus täüt' Suurbritannia käske.

Ku kodosõda pääle naas', oll' lepinguvastalinõ IRA tugõvamb ku Vaba Riigi sõavägi (umbõs 15 000 miist 7 000 vasta), a näil oll' pall'o veidemb sõariisto ja kehvemb juhtminõ. Tuuperäst pidiq nääq olõma kaitsõsaisundin. Vaba Riigi sõavägi kasvi pia kipõstõ – 1922. aastaga põimukuun oll' sääl 14 000 miist ni 1922. aastaga lõpun 38 000 ja sõa lõpun 55 000 miist.

Vaba Riik vallut' ärq päämädseq liinaq

Ku Dublin oll' lepingu puuldajidõ käen, läts' konflikt lakja üle terve riigi. Vabariiklasõq võtiq ärq Corki, Limericki ja Waterfordi liinaq ni asodiq „Munsteri Vabariigi“. A näide juht' Liam Lynch mõista-as ärq tarvitaq umma parõmbat saiso, tuud, et vabariiklasil oll' tuul aol viil rohkõmb sõamiihi ja maad. Tä luut' õnnõ, et saa hoitaq „Munsteri Vabariiki“ hindä käen küländ kavva, et sundiq Suurbritanniat vahtsõst lepingu üle kõnõlõma.

1922. aastaga põimukuun vallut' Vaba Riigi sõavägi suurõq liinaq kergehe ärq. Limerick ja Waterford võediq ärq maa ni Cork, Kerry ja Mayo mere puult. Vabariiklasõq saa-as Vaba Riigi rassõväe vasta. Ainugõnõ peris lahing oll' Killmallocki lahing Limerickist lõunõn.

Partisanisõda

Päält Corki liina langõmist käske Liam Lynch lepingu vastalidsõl IRA-l maad piteh lakja minnäq ja luvvaq väikuq rühmäq. Noidõ käen olliq Corki krahvkunna õdaguosa, Kerry lõunõosa, Wexfordi hummoguosa ni Sligo ja Mayo õdaguosa. Võidõlusõq olliq ka Dundalkin ja Dublinin.

1922. aastaga põimukuun ja süküskuun ründsiq vabariiklasõq mitu kõrda Vaba Riigi sõaväke ja teiq toolõ rasõhit kaotuisi. Põimukuu katõkümne tõõsõl pääväl tapõti ärq Vaba Riigi sõaväe ülembjuhtja Michael Collins. Lepinguvastalinõ IRA oll' kõrraldanuq täälepas'misõ timä sünnikodo lähken Corki krahvkunnan. Kümme päivä varrampa oll' ajoverejoosu läbi kuulnuq Arthur Griffith, Vaba Riigi president. Kõrras näkkü, et Vaba Riik nakkas kokko sadama.

Süküskuun and' Vaba Riik vällä säädüse, mis lubasi karistaq surmaga egät Iiri tsiviilkodanikku, kinkal om laskmisriisto vai lahkõainõt. Tuuga taheti saiaq, et vabariiklaisi puuldajil olnu-us sõariisto ja lahkõainõt.

Märtekuun nakas' Vaba Riik hukkama vangivõetuid vabariiklaisi (kokko tapp' Vaba Riik sõa joosul 77 vangi). Lepinguvastalinõ IRA tapp' kättemassus parlamendiliikmõ Seán Hales'i. Tuupääle hukati joulukuu säitsmendäl pääväl neli kuulsat vabariiklast, kedä oll' hoiõt vangin sõa edimädsest nädälist pääle – Rory O'Connor, Liam Mellows, Richard Barrett ja Joe McKelvey. Lisas naksiq Vaba Riigi väeq lepinguvastalidsõ IRA vangivõetuid sõamiihi ilma lualda tapma. Vabariiklasõq jovva-as sõta edesi pitäq, selle et näil oll' pall'o veidüq sõariisto, toidust ja muid tarviliidsi asjo ni näide arv kahasi kõik aig. Ku tull' talv', võidiq Vaba Riigi väeq ärq mitu suurõmbat vabariiklaisi ütsüst Sligon, Meathin, Connemaran ja Dublinin.

Sõa lõpp

1923. aastagal võeti vangi vabariiklaisi juht Liam Deasy, kiä kuts' lepinguvastalist IRA-d sõariisto maaha pandma. Paastukuun pallõl' Éamon de Valera, et IRA juhiq kuulutasiq vällä sõapiätüse, a nuuq olõ-õs peri. Mahlakuu kümnendäl pääväl sai kokkopõrkõn surma vabariiklaisi väki juht' Liam Lynch ni vahtsõnõ juht' Frank Aiken püüd' piätäq võidõlust, miä oll' muutunuq vabariiklaisilõ mõttõtus. Mahlakuu kolmõkümnendäl pääväl kuulut' lepinguvastalinõ IRA vällä relvarahu ja pand' lehekuu katõkümne neländäl pääväl sõariistaq maaha.

Kõgõst huulmata ütel' lepinguvastalinõ IRA, et nääq anna-ai alla, ja sõa lõppu ammõtligult vällä es kuulutõdaq.

Täpsät sõan surmasaanuisi hulka tiitä-äi. Arvatas, et lepingu puuldajidõ hulgast kuuli 540–800 inemist ja lepingu vastaliidsi hulgast 1 000–4 000 inemist.

Päält sõta

Mälehtüsmärk Vaba Riigi sõaväe puult tapõtuisilõ sõamehile.

Tuhandõq lepinguvastalidsõ IRA liikmõq võediq vangi päält tuud, ku nuuq olliq sõariistaq maaha pandnuq ja kodo lännüq. Pia päält sõa lõppu peetiq valimisõq ja nuuq võit' Vaba Riigi eräkund Cumann na nGaedheal (Gaelõ ütehüs).

1923. aastaga rehekuun teiq umbõs 8 000 vangin olõvat vabariiklast nälästreigi ja kolm näist kuuli ärq. Vähä aigo ildampa vabastõdi suurõmb jago naisvangõ. Tõisi lasta-as vallalõ kooniq 1924. aastaga keskkotussõni.

1926. aastagal läts' de Valera Sinn Féinist ärq ja lõi eräkunna Fianna Fáil (Saatusõ sõameheq), miä pässi Dáil'i 1927. aastagal. 1932. aastagal tull' Fianna Fáil võimulõ ja nakas' Inglüse-Iiri lepingust ärq võtma noid ossõ, mink vasta nääq olliq. Üteldi vallalõ truudusõvandõst Suurbritannia kuningalõ ja saadõti lakja Senat, kon olliq pääas'aligult Suurbritannia võimu puuldajaq ja Inglüse-Iiri lepingu puult olijaq. 1937. aastaga vahtsõ põhisäädüsega määräti Iirimaa riigipääs president ni 1948. aastagal otsust' koalitsioonivalitsus, kohe kuuluq mõlõmbaq poolõq kodosõast, lüvväq Briti Liidost lahko ja nimetäq Vaba Riigi ümbre Iiri Vabariigis. Tuuga oll' kodosõa põhjus klaarit.

Sõskiq jätt' kodosõda Iirimaa ütiskunda ja poliitikahe mõroq jäleq, miä mõotasõq Iirimaad täämbädse pääväni. Iiri Vabariigi kats kõgõ suurõmbat eräkunda ommaq Fianna Fáil ja Fine Gael (Gaeli perrekund) – edimäne om sündünüq Inglüse-Iiri lepingu vastaliidsist ja tõõnõ lepingu puuldajist. Kooniq 1970ndide aastini olliq piaaigo kõik Iirimaa tähtsämbäq poliitiguq kodosõa veteraniq ni tuu rikk' katõ eräkunna vaihõkõrda. Lisas saiq pall'odõ naidõ miihi pojaq ja tütreq kah poliitikis, miä tähendäs, et kodosõast pääle naanuq eräslidseq tülüq lätsiq edesi.

IRA lää-äs päält sõapiätüst tävveste lakja, a mõnõq tuu osaq jaksiq (ja jakkasõq ka parhilla) toimõndamist. Kooniq 1948. aastagani rünnäs' IRA Vaba Riigi väki ja lõpõt' tuu sõs viil, ku luudi Iiri Vabariik. Päält tuud võtt' IRA hindä päämädses tsihis Briti valitsusõ lõpõtamisõ Põh'a Iirimaal.