Iirimaa

Éire
Ireland

Iiri lipp Iiri vapp'
Riigi tunnuslausõq: õlõ-i
Riigikiil'	iiri kiil, inglüse kiil
Pääliin	Dublin
President'	Michael D. Higgins
Pääministri	Enda Kenny
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 117 70 273 km² 2,0%
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 122. 4 015 676 57/km²
Hindäperi
Raha	Õuro
Aovüü  - suvõaig	Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2)
Riigihümn'	Amhrán na bhFiann
Internetitunnus	.ie
Telefonikuud'	353

Iiri Vabariik (iiri keelen Poblacht na hÉireann, inglüse keelen Republic of Ireland) om Õuruupa riik. Tuu võtt hindä alaq umbõs 5/6 Iirimaa saarõst Õuruupa ilmajao põh'aõdagu viiveere ligi, Suurbritannia saarõst õdagun. Muu osa saarõst – Põh'a-Iirimaa – om Suurbritannia ja Põh'a-Iiri Ütiskuningriigi osa. Iirimaa saarõ ammõtlinõ nimi om iiri keelen Éire (inglüse keelen Ireland).

Aolugu

Kunagi oll' Iirimaa saar poliitilidsõlt üts tervik, a parhilla om Iiri Vabariigin õnnõ 26 Iirimaa 32 aoluulisõst krahvkunnast. Tuu sündü keerolidsi jakkuisi läbi 20. aastagasaa edimädsel poolõl.

Vahtsõaastakuu edimädsest pääväst 1801. aastagal kooniq joulukuu kuvvõnda pääväni 1922. aastagal oll' kogo Iirimaa Suurbritannia ja Iiri Ütiskuningriigi osa. Aastaga 1919 kiildü inämbüs Iirimaalt peri parlamendiliikmit, kiä olliq 1918. aastaga validuq, võtmast sisse uma kotust Briti Saadikidõkuan (Alamkuan). Nä asodiq hoobis Iiri parlamendi Dáil Éireann, miä olõ-õs Suurbritannia säädüsegä ette nätt. Dáil and' vahtsõaastakuun, 1919 aastaga, vällä esiqsaisvusavaldusõ, Iiri Vabariigi nimel. Tuu vabariik saa-as riikevaihõlist tunnistust. Perän Inglüse-Iiri sõta ehk esiqsaisvussõta sõlmõq Iiri Vabariigi valitsusõ (Aireacht) liikmõq 1921. aastaga Inglüse-Iiri lepingu ja lõiq terve vahtsõ Iiri umavalitsuisi kõrra, miä om tunnõt dominiooni staatusõ nime all.

Asotõdi vahtsõnõ, riikevaihõlidsõlt tunnistet Iiri riik, mink nimi oll' Iiri Vaba Riik (iiri keelen Saorstát Éireann, inglüse keelen Irish Free State). Riigi alaq pidi kuuluma terveq saar, a lisanõudminõ oll', õt Põh'a-Iirimaal om õigus jäiäq tahtmisõ kõrral Ütiskuningriigi osas, midä tä tekk'ki. (Põh'a-Iirimaa ku umaette ütsüs oll' luud Iirimaa valitsõmisõ säädüsega – Government of Ireland Act; 1920). Inglüse-Iiri leping ja Iiri Vaba Riigi asotaminõ olliq Iiri kodosõa põhjusõq.

Iirimaa 26 krahvkunnast sai Iiri Vaba Riik, miä oll konstitutsioonilinõ monarhia Briti valitsusõ all (1927 sai monarh tiitli „Iirimaa kuning“). Täl oll' kindralkupõr'naatri, katõkualinõ parlament, valitsus, mink nimitüs oll' täütevnõvvokogo (Executive Council), ja pääministri, kink nimitüs oll' täütevnõvvokogo president. Põhisäädüs oll' Iiri Vaba Riigi põhisäädüs.

Joulukuu katõkümne ütsändäl pääväl 1937 sündü vahtsõnõ põhisäädüs Bunreacht na hÉireann. Tuu perrä sai Iiri Vabast Riigist vahtsõnõ riik, mille nimi om Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigiq tuu riigi põhisäädüs näkk' kuninga asõmal Iirimaa presidenti, olõ-õs tegemist vabariigiga. Üts riigipää põhiülesannõq, riigi riikevaihõlinõ edüstämine, jäi kuningalõ. Mahlakuu edimädsel pääväl kuulut' Iiri Vabariigi säädüs (Republic of Ireland Act), õt Éire om vabariik: varrampa kuningale annõduq õigusõq anti noq Iirimaa presidendile.

Iirimaa ast' 1955 ÜRO-htõ ja 1973 Õuruupa Majandusütehüste (parhilla Õuruupa Liit). Iirimaa valitsusõq ommaq püüdnüq Iirimaa rahumiilse ütistämise poolõ ja ommaq tennüq ütistüüd Suurbritanniaga, et tetäq lõpp vägivaldsõlõ tülüle puulsõaväeliidsi rühmitüisi vaihõl Põh'a-Iirimaal (Põh'a-Iirimaa konflikt). Parhilla viiäs ello rahu jalulõsäädmises sõlmitut Belfasti lepet, miä kiteti hääs 1998. aastaga hääletüsel nii Iiri Vabariigin ku ka Põh'a-Iirimaal.

Valitsõmisjaotus

1. Leinster, 2. Munster, 3. Connacht, 4. Ulster

Poliitilidsõlt om Iirimaa saar jaotõt nii:

Iiri Vabariik om 5/6 tervest saarõst, tuu pääliin om Dublin;

Põh'a-Iirimaa, miä om 1/5 saarõst, kuulus Suurbritannialõ ja tuu pääliin om Belfast.

Aoluulisõlt jagonõs saar neläs provindsis: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster. Nuuq jagonõseq 32 krahvkunnas. 26 krahvkunda jääseq Iiri Vabariigi alaq ja 6 krahvkunda (kõik Ulsterin) ommaq Põh'a-Iirimaal.

Iirimaa krahvkunnaq

Iiri Vabariik:

1. Dublini krahvkund
2. Wicklow' krahvkund
3. Wexfordi krahvkund
4. Carlow' krahvkund
5. Kildare'i krahvkund
6. Meathi krahvkund
7. Louthi krahvkund
8. Monaghani krahvkund
9. Cavani krahvkund
10. Longfordi krahvkund
11. Westmeathi krahvkund
12. Offaly krahvkund
13. Laoisi krahvkund
14. Kilkenny krahvkund
15. Waterfordi krahvkund
16. Corki krahvkund
17. Kerry krahvkund
18. Limericki krahvkund
19. Tipperary krahvkund
20. Clare'i krahvkund
21. Galway krahvkund
22. Mayo krahvkund
23. Roscommoni krahvkund
24. Sligo krahvkund
25. Leitrimi krahvkund
26. Donegali krahvkund

Põh'a-Iirimaa:

1. Fermanagh' krahvkund
2. Tyrone'i krahvkund
3. Londonderry krahvkund
4. Antrimi krahvkund
5. Downi krahvkund
6. Armagh' krahvkund

Kultuur

On ilus

Puudub info joulude kohta