Jänes (Lupus) om perekund, kiä kuulus jänesliidsi seldsi jänesläisi sugukunda.

Leto vai liitva vai nurmõjänes

"Eläjide elo" perrä om jänese pere perisjänesläisi alambsugukunna ainukõnõ pere. Sinnäq kuulus 15 liiki, kiä asusõq innekõkkõ parasvüütme vallamaastikõn ja mõtson. Ütsiguq liigiq eläseq kõrbõst kooniq tundraniq, ka Gröönimaal ja Taimõri järve veeren. Kõgõ mitmõsugudsõmbaq ommaq nä Põh'a-Ameerikan, a Lõunõ-Ameerikan näid olõki-iq.

Eestin eläseq 32 jäneste liigist nurmõ- ja mõtsajänes. Mõlõmbaq sööväq suvõl kasvi, talvõl puiõ ja puhmõ ossõ, kuurt ja võrsit, rikkõn nii ka viläpuid. Nä esiq ommaq söögis mitmõlõ kiskjalõ.

Karv om jänesil inämbüisi pruunikashall. Talvõl muutuvaq pall’oq jäneseq hellembäs, mõtsajänes ja ameeriga jänes valgõs (õnnõ kõrvaotsaq jääseq mustas). Jäneseq toimõndasõq päämidselt üüse, meelist ommaq kõgõ parõmbahe lännüq haistminõ ja kuulminõ. Nä ommaq küländ paigapäälidseq, a tundran ja Gröönimaal eläseq rändäjäq jäneseq. Ku om hää vari, sis nä ei joosõq, a käkväq hindä ärq.

Mõnõq liigiq ommaq tähtsäq uma kahunaha poolõst. Kõik Põh'a-Ameerikan eläväq liigiq ommaq jahieläjäq. Nä võivaq inemiselegi edesi andaq ohtliidsi haiguisi, näütüses tulareemiat, niisamatõ kandaq puutäie, kink käest umakõrda haiguisi saiaq või.