Kerik (hoonõq)
Kerik om ristiuso pühäkoda – hoonõq, kon peetäs jumalateenistüisi.
Mõistatuisi kerigu kotsilõ
toimõndaq- Valgõ vari, kirriv kari, tark kar'akaitsja? (Kerikuopõtaja, rahvas. Põlva kihlkund, 1939.)
- Valgõ väli, kirriv kari, must kar'akaitsja? (Kerik, kogodus, opõtaja. Rõugõ kihlkund, 1896.)
- Valgõ vari, kirriv kari, must krantskaalaga kar'amiis? (Kerik, kogodus, opõtaja. Põlva kihlkund, 1894.)
- Valgõ varik, kirriv kari, kar'ats pütin, kaas pääl? (Kerik jutlusõ aigu. Harglõ kihlkund, 1913.)
- Kirriv kari, verrev hari, kats tarka kar'ust man? (Rahvas, kerik, opõtaja, köstre. Urvastõ kihlkund, 1888.)
- Valgõ hobõnõ vainul, kõtt konnõ täüs? (Kerik. Räpinä kihlkund, 1875.)[1]
Lätteq
toimõndaq- ↑ Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 95, 126.