Keti kiil
Keti kiil (keti keelen остыганна ӄа') om Jenissei kiilkunda kuuluv paleoaasia kiil, midä kõnõlõsõq ketiq Siberin Jenissei jõõ keskjoosu man.
2010. aasta rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä kõnõl' Vinnemaal keti kiilt 213 inemist, päämidselt vanõmbaq inemiseq.[1] Keti kiil om suurõn hädäohon. Keti keele kõnõlõjaq eläseq Krasnojarski krain Kellogi külän.
Keelesugulus toimõndaq
Keti kiil om väikesest Jenissei kiilkunnast. Kõgõ lähkedsemb sugulaskiil om juugi kiil, midä 2010. aastal kõnõl' viil 2 inemist, a arvadaq om tuu parhilladsõs vällä koolnuq. Juugi kiilt peeti kavva aigo keti keele murdõs. Tõsõq keti keele sugulaskeeleq häädüväq 18. (ariini, assaani ja pumpokoli kiil) ja 19. aastasaal (koti kiil).
Keti kiil om tõisist paleoaasia keelist tõistmuudu nii välläütlemise, sõnavara ku ka grammatiga poolõst.
Merritt Ruhleni ja Edward Vajda om arvanuq, et Jenissei keeleq ommaq sugulusõn naa-dene kiiliga, miä tegeväq kokko dene-Jenissei kiilkunna või hõimkunna. Mitmõq tunnõduq lingvistiq ommaq tuud teooriat tugõnuq.
Fonoloogia toimõndaq
Keti keelen on 7 vokaalfoniimi ja 12 konsonantfoniimi, aga om ka pall'o allofuunõ. Om arvat, et keti kiil om toonikiil, a ütsmiilt tuun ei olõq.
Morfoloogia toimõndaq
Tetäs vaiht elon ja elolda nimisõnno vaihõl, elon nimisõnaq jagonõsõq miis- ja naissuust sõnnos. Noomõnimorfoloogia om polüsünteetiline. Pruugitas inkorporatsiuuni. Inkorporiiriq saa päält nimisõnno ka tegosõnno, määrsõnno ja umahussõnno ni morfiime, miä ommaq inkorporeeridüq õnnõ ku elemendiq.