Kihnu

Kihnu saar' jääs Pärno maakunda ni moodustas Kihnu valla. Kihnu om kõgõ suurõmb saar' Liivi lahen ni suurusõlt säitsmes Eesti saar'. Kihnu ala om 16,4 km² (saarõkõisigaq üten 16,9 km²). Saar' om 7 km pikk ni kooniq 3,3 km lagja. Mereviirt om 36,2 km. Maa om tasanõ, kygõ korgõmb kotus om 8,5 miitret üle mere.

Pehme ni mereline ilm om lämmämb ku Eesti keskmäne: aastaganõ keskmäne õhukraat' om +5,5º C, hainakuu keskmäne kraat' om inämb ku +17º C. Saopäivi om aastakah veidemb ku 160, aastaga keskmäne tuulõkibõhus om inämb ku 6 m/s. Saarõ ni maisõmaa vaihõlõ jääs Kihnu väin. Kihnulõ kõgõ lähkümb kotus maisõmaal om Tõstamaa puul'saarõ Lao maanõna, miä om 10,2 km kavvusõl.

Saarõl om neli küllä: Lemsi külä, Rootsiküla, Linaküla ni Sääre külä. Hummogu poolõ jääs Lemsi, koh om satam, mink kaolt sünnüs päämäne liikmine saarõ ni maisõmaa vaihõl. Linakülan om haigõmaja, kuul', kodoluumuusõum', kerik ni vahtsõnõ rahvamaja, kohe jääseq ka raamadukogo ni vallavalitsus. Saarõ põh'anukan ni kesken om Sääre külä, kohe jääseq sidõjaoskund, poodiq ni Kurase keskus. Põh'anukan om ka linnoväli. Rootsiküla om Lõuna-Kihnun ni sinnäq jääseq mälehtüskivi Kihnu Jõnnilõ, ilmajaam ni majakas.

Kihnu keele esiqmuudu joonõq

Kumõhidõ sõnno edimädsen silbin om sagõhõhe moodus i > jõ: jõlus jõlm, ljõna, kjõsama.
Pikäq vabahelüq lääväq diftongis (niguq Pöidel Saarõmaal ni Muhun) maa > mua, saama > suama, rääkima > riäkma, mees > mies, tooma > tuõma, sööma > süemä.
Edimädse silbi ä om muutunuq ja-s: nägu > njagu, käru > kjaru, järsk > jarsk.
Om olõman ü-lõpulinõ diftong ja kimmäs vabahelükokkokõla (nigu võro keelengi): keüs - köüds, käümä - käümä.
Nõrgaastmõlidsõn vormin diftongi peräots muutus madalambas: räim : rääme, käümä : (mia) käösi, tõusma : (mia) tõosõ, saun : saona.
Peethelle pehmehüs: suepp : suppi, toepma : toppi, koerv : korvi.
Saajakäänüse lõpp -ks ~ s(s): puruks ~ purus, punasõks ~ punasõs.
Minnevao eitüse tegosõnatüven om s-tunnis: ei olõss – es olõq, ei tiess – es tiiq , ei tõuass – es tuuq.
Tõõnõ tegonimi om mitmõn tegosõnatüübin tunnussõldaq: laadi, õpõta, kuõri, laska, suaja, seüä, tõua.
Nuq-kesksõna om n-lõpulinõ: käün – käünüq, ann – andnuq, käsn – käsknüq, riäkn – jutustanuq.
Kaudõdsõ kõnnõviie tarbis om tunnus de ~ te.

Pilte

Kihnu tulõtorn
Kihnu kerik
Kodoluumuusõum
Kihnu küläpuut ja kohvik
Kihnu mereviir